Sel sajandil on kuuse-kooreüraskil Eestis tavapäraselt arenenud aastas kaks põlvkonda; samuti on teada, et teine põlvkond võib talvituda kuuse koore all [10]. Seetõttu on loogiline eeldada, et talvise sanitaarraiega saab üraskite arvukust piirata. Hiljuti tehtud uurimus seda siiski ei kinnita.
Tekst: KRISTJAN AIT, HEINO ÕUNAP, KRISTIINA PALM-HELLENURM, FLOORTJE VODDE, ARGO ORUMAA
Fotod: KRISTJAN AIT
Kliimaministeerium on viimastel aastatel üha jõulisemalt ärgitanud metsamajandajaid pidama lindude pesitsusrahu [5]. Samuti saab looduskaitseseaduse alusel keelata kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis puidu kokku- ja väljaveo külmumata pinnaselt; niisugust piirangut rakendatakse näiteks kõigis metsise püsielupaikades. Seega on talvise raie ja üraskikahjude ohjeldamise kokkupuutepunkte mitu. Ent täpsemalt ei ole talvise raie mõju üraskikahjustustele Eestis uuritud. Selleks et seda teadmistelünka täita, seadsime Eesti maaülikooli metsaökoloogia töörühmas sihi selgitada välja mõned aspektid.
Esiteks pakkus meile huvi, milline on suvel haudme rajanud üraski paljunemisedukus ja koore all talvituva üraskipopulatsiooni (teise põlvkonna) ellujäämus. Teiseks soovisime saada teada, kas on võimalik teha otsus raie otstarbekuse kohta, vaadeldes üraskiga nakatunud puid inimsilmade kõrguselt, või muutub üraskite asustustihedus märkimisväärselt puu kõrgemas osas. Üksiti oli siht selgitada välja, kas peale kuuse-kooreüraski (Ips typographus (L.)) tegutseb samades puudes teisi üraskiliike ning milliseid üraski looduslikke vaenlasi puudes leidub.
Välitöid tegime 2022/2023. ning 2023/2024. aasta talvel Võru-, Valga- ja Jõgevamaal (vt ⑥). Viies üraskikoldes langetati kokku 48 veel rohelise võraga kuuske, mille tüvedel oli talve alguses näha üraski sisenemise avasid (vt ②). Langetatud kuuskedelt võeti kahelt poolt tüve iga paari meetri tagant kooreproovid. Iga proovitüki kohta pandi kirja üraski arvukust kirjeldavad näitajad, mille põhjal sai rehkendada asustustiheduse (koorde sisenenud üraskite arv pinnaühiku kohta) ning paljunemisedukuse (emaste noormardikate arv emase vanamardika kohta) [2]. Samuti said kirja kõik kohatud üraskiliigid ja üraski looduslikud vaenlased.
