Lehed ja tähed 5 | Vaim ja aeg

Koostajad Indrek Rohtmets ja Toomas Kukk.
MTÜ Loodusajakiri 2009
Kõvakaaneline (245 x 175 mm), 255 lk.

Kogumik loodusest ja teadusest on juba viies selles 2003. aastal alustatud raamatusarjas ja seega omamoodi juubelihõnguline. Lihtne statistika näitab, et viie väljaande kogumaht on 1170 lehekülge ja neil lehekülgedel on oma artiklitega esinenud 83 autorit. Üle 95 protsendi neist artiklitest pole kusagil varem ilmunud ja seega on „Lehed ja tähed” läbi-lõhki algupärand. Ilmunud artiklite koguarv on 120, millest 30 ilmub viimases väljaandes.

Käesolev „Lehed ja tähed” kannab alapealkirja „Vaim ja aeg” ning keskendub suurtele mõtlejatele ja loodusteadlastele. Lühim ja kindlasti põnevaim tee teaduse juurde kulgeb läbi teaduse ajaloo. Tänapäevane ühiskond tunneb üha rohkem muret lõhe pärast, mis on tekkinud laia avalikkuse ja tippteaduse vahele. Seda lõhet võib täita mitmel viisil ja üheks võimaluseks on sügavam tutvumine teaduse ajalooga. Teadus on looming ja teadlased loojad. Nende loojate elukäigud on põnevad ja avastuste sünnilood kaasakiskuvad. See osa kultuuriloost võib osutuda paljude jaoks uueks rõõmsaks avastuseks ja seda avastusrõõmu pakubki värske „Lehed ja tähed” väljaanne.

Raamat algab Aristotelesega ja lõpeb maailmakuulsa, inimese põlvnemise uurimisele pühendunud Leakeyde klanniga. Teoses valitseb tasakaal Eestimaaga seotud teadlaste ja välismaiste suurkujude vahel. Et alles hiljuti tähistasime Charles Darwini 200. sünniaastapäeva ja tema peateose „Liikide tekkimine” ilmumise 150. aastapäeva, siis on Darwini kõrval vaatluse all ka mitmed teised evolutsionistid, kellest on seni vähem räägitud – tutvustamist leiavad Jean-Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Lyell ja Alfred Wallace. Luubi all on ka Alexander von Humboldt, kelle sünnist möödus tänavu septembris 240 aastat ja surmast mais 150 aastat ning Carl von Linn?. Tänapäevase geneetika sünd ilmub lugeja pilgu ette läbi Gregor Mendeli, August Weissmanni ja Thomas Hunt Morgani elukäigu.

Esinduslik ülevaade väljapaistvatest Eesti teadlastest on vastse teose selgroog. Varem pole ilmunud ühtegi populaarset teaduse ajaloost kõnelevat ülevaadet, mille kaante vahel oleksid kõrvuti Karl Ernst von Baer, Alexander Middendorff, Jakob von Uexküll, Hermann Asmuss, Karl Reinhold Kupffer, Wilhelm Petersen, Edmund Russow, Jakob Fischer, Heinrich Dietrich, Albert Üksip, Teodor Lippmaa, Hugo Kaho, Elmar Lepik, Heinrich Riikoja, Viktor Masing ja Olevi Kull.