31. oktoobril tähistatakse maailmas tumeainepäeva. Kalendriaasta pimedaima aja lävel on Tartu ülikooli Tartu observatoorium ja Tartu tähetorn pannud kokku nähtamatu jahtimisele pühendatud üritustesarja.
Üks tänapäeva suurimaid mõistatusi on see, et 95% universumist on meile tundmatu ja koosneb salapärastest „tumedatest koostisosadest“. Praeguste hinnangute kohaselt moodustab tumeaine umbes 25% ja tumeenergia 70% universumist. See tähendab, et kõik, millega kokku puutume, sealhulgas esimene sügisene härmatis, rändlinnud, Läänemeri, aga ka tähed, Maa ja planeedid, moodustavad kõigest 5% universumist. Mis on aga ülejäänud 95%?
Meie teleskoobid ei suuda universumi tumeda osa komponente näha ühegi elektromagnetkiirguse kaudu. Seepärast nimetatakse seda nähtamatut ainet tumeaineks, mille olemasolust saab aimu vaid tänu gravitatsioonilisele vastastikmõjule, kuid mille olemus on senimaani suur mõistatus. On teada, et tumeaine mõjutab galaktikate pöörlemist. Nähtamatu aine moodustab kogu universumi massist umbes 80% ning osaleb galaktikate tekkes ja kobarateks koondumises
1998. aastal tulid teadlased välja ideega, mille kohaselt koosneb meie universum suuremas osas salapärasest tumeenergiast. Tumeenergia mõiste võeti kasutusele selleks, et seletada universumi paisumise kiirenemist. Tumeenergia avaldab negatiivset rõhku ja loob veidra, tõukuva gravitatsioonitüübi. Galaktikate ja tumeaine kolmemõõtmeline kaardistamine võimaldab uurijatel õppida tumeenergiat paremini tundma. Selle mõistatuslik olemus on üks kosmoloogia lahendamata põhiprobleeme.