TEHNOKRAAT | Mereplast paneb tehnoloogia arengu proovile

Kuupäev:

TEKST: Ülar Allas FOTOD: Ocean Cleanupi meediapank

Hinnanguliselt hõljub ookeanides ligi 150 miljonit tonni plastijäätmeid. Selleks et tõrjuda plastireostust ja taastada mere ökosüsteemide seisundit, on algatud mitu tehnoloogilist projekti. Tuntuim neist on Ocean Cleanup.

Aastas toodetakse 400 miljonit tonni plasti, mis on ligikaudu võrdne kogu inimkonna kaaluga. Umbes kaks miljonit tonni plasti uhutakse igal aastal vihma ja tuulega jõgedesse, mis kannavad selle edasi ookeanidesse. Enamik plastijääke pärineb keskmise sissetulekuga riikidest, kus plasti kasutatakse järjest rohkem, kuid puuduvad korralikult toimivad jäätmekäitlussüsteemid. Palju plastitükke pärineb ka kalalaevadelt. Enim leidub mereprügis kalapüügivõrke, sigaretikonisid, toidupakendeid ja plastpudeleid. Suuremad plastitükid lagunevad päikese, lainetuse ja muude tegurite mõjul aegamööda mikroplastiks, mida on veest väga keeruline eemaldada. Praeguse tendentsi jätkudes leiduks 2050. aastal maailmameres kaalu poolest rohkem plasti kui kalu. Plastijäätmete tõttu hukkub aastas üle miljoni merelooma ja -linnu.

Ookeani sattunud plastijäätmed kuhjuvad hoovuste mõjul nn prügisaarteks. Suuremaid prügisaari on viis: kaks Atlandi ja Vaikses ookeanis ning üks India ookeanis. Neist kõige saastunum ja kõige paremini uuritud on kurikuulus Suur Prügilaik, mis paikneb Vaikse ookeani põhjaosas Hawaii ja California vahel. Selle prügisaare pindala ulatub 1,6 miljoni ruutkilomeetrini, olles seega kolm korda suurem kui Prantsusmaa. Suures Prügilaigus ulpiva plasti kaalu hinnatakse 100 000 tonnile.

2013. aastal algatas 18-aastane hollandlane Boyan Slat ookeanide puhastamise projekti Ocean Cleanup. Soov olukorda parandada oli tal tekkinud paar aastat varem Kreekas, kui ta sukeldudes nägi vees rohkem kilekotte kui kalu. Entusiastlik noormees püstitas eesmärgi kõrvaldada 2040. aastaks 90% ookeanides hõljuvast plastist. Tema esimene siht oli puhastada Suur Prügilaik. Õhinast hoolimata kulges projekt aeglaselt. Esimesed aastad kulusid peamiselt selle peale, et mõista probleemi ulatust.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Elu juhused annavad lõpuks parima tulemuse

Intervjuu Ruth Lingiga ilmus 2021. aastal Eesti ornitoloogiaühingi juubelinumbris

In memoriam Ruth Ling (12.07.1926 – 21.11.2024)

In memoriam Ruth Ling (12.07.1926 - 21.11.2024) 21. novembril lahkus meie...

GALERII | Eesti Loodus on selge sõnumi edendaja

Selge sõnumi patroon Ülle Madise ja Eesti Keele Instituudi...

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...