TEHNOKRAAT | Kes suudab luua esimese täielikult isejuhtiva sõiduki?

Kuupäev:

Tekst: Ülar Allas

Iseliikuvate autode kontseptsiooni esitles esimest korda General Motors 1939. aasta maailmanäitusel New Yorgis. Toona peeti seda ideed futuristlikuks unistuseks, kuid praegusajal püüavad iseliikuvaid autosid luua kümned ettevõtted. Tihedas konkurentsis võistlevad esikoha nimel Waymo ja Tesla. Olukorra teeb eriti põnevaks see, et kumbki tehnoloogiahiid lähtub arendustöös oma vaatenurgast.

Isejuhtivad sõidukid, mis suudavad ilma inimese osaluseta iseseisvalt ümbritsevat tajuda ja liikuda, ei kuulu enam ammu ulmekirjanduse valdkonda. Eriti märkimisväärseid edusamme on saavutanud kaks ettevõtet: Waymo ja Tesla. Samas pole siiani selge, milline tehnoloogiline lahendus võimaldab autol kõige paremini maailma tajuda ja ohutult navigeerida. Waymo ja Tesla kaardistavad ümbruskonda ja teevad takistusi kindlaks võimsate masinnägemissüsteemide ja tehisaru abil, kuid sellega sarnasused lõppevad. Tesla juhiabisüsteem tugineb navigeerimisel vaid kaheksale kaamerale ja pardaarvutile, ent Waymo sõidukid ka radarit ja laserskaneerimisseadet ehk lidarit. Tegu on kahe suuresti erineva käsitusega isejuhtivate autode tulevikust.

Google’i järeltulija

Waymo on välja kasvanud 2009. aastal asutatud Google’i isejuhtivate autode projektist. 2016. aastal liikus Waymo Google’i emaettevõte Alphabet valdusesse. 2018. aastal soetas Waymo suure partii elektrilisi linnamaastureid Jaguar I-Pace, lisas neile ümbruse seiramiseks andurid ning hakkas pakkuma taksoteenust. Isejuhtivate autode fännidele valmistas teenus siiski pettumuse, sest turvalisuse huvides istus rooli taga endiselt autojuht. Kui tarkvara tegi sõidu ajal vea, pidi juht sekkuma ning juhtumi hoolikalt dokumenteerima. Saadud andmete põhjal täiustati tarkvara. 2020. aastal algatas Waymo täielikult juhivaba sõiduteenuse kergesti navigeeritavas keskkonnas – Phoenixi eeslinnas, kus on laiad tänavad, hea nähtavus ja samas piisavalt palju ootamatuid liiklusolukordi.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Maaülikooli teadlased lugesid kokku Eesti raudkärblased

Eesti maaülikooli teadlaste uuringus tehti kindlaks, et Eestis on...

HARAKALE HAIGUS | „Uus aasta tuleb pliivaba“

Tekst: KEN KALLING Nõnda kuulutas Õhtuleht 1999. aasta detsembris. Uudis...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kuidas jõuavad linnud oma talvituskohta ja kevadel tagasi?

Oktoobri teisel laupäeval tähistame maailma rändlindude päeva.