Tekst: MARTIN TIKK Fotod: AIN RAAL
Haiguse ja tervisemure korral seatakse tavaliselt sammud apteeki või perearsti juurde, kuid lihtsamatel juhtudel saab abi kodusest apteegist. Кas sinna võiksid kuuluda ka omakorjatud annid?
Loodusliku koduapteegi teemal arutlevad Mustika Südameapteegi farmatseut Jurgita Vaitoškaite, Benu Tõrva keskapteegi proviisor Virge Sokk, Tallinna tervishoiu kõrgkooli farmatseudi õppekava õppejõud-kaaslektor Ülle Tamming, ravimiameti spetsialist Janne Sepp ning Tartu ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal.
„Esmajoones on hea paika panna oma vajadused ja seejärel taimravi võimalused endale selgeks teha, ning alles siis taimed välja valida ja õigel ajal neid korjama minna,“ tutvustab Ain Raal koduapteegi loomise põhimõtteid.
Esmalt tasub taime kohta teaduslikest allikatest lugeda, manitseb Janne Sepp: „Alguses tasub uurida, mis on taime toimed ja kas on võimalikud kõrval- või koostoimed ravimitega.“ Ravimtaimi on inimkond tervisehädade leevendamiseks kasutanud aastatuhandeid, kuid looduslik ei ole alati ohutu ning näiteks lastele, rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele ei sobi kaugeltki kõik ravimtaimed.
Korja ainult neid taimi, mida kindlasti tunned
Kui taim tekitab kahtlusi, siis on targem osta droog apteegist, soovitab Virge Sokk: „Mõne taime erinevad liigid on omavahel väliselt väga sarnased ja nende eristamine teineteisest võib olla keeruline.“
Iga taime kohta on oluline teada, missugust osa taimest kasutada ning kuidas seda korjata. Virge Sokk toonitab, et tähtis on koguda ravimtaimi õigel ajal, et toimeainete sisaldus oleks kõige suurem. Koguda tuleb kuiva ilmaga ja pärast hommikuse kaste kuivamist; lehti ei tohiks kokku suruda. Õisi tasub koguda õitsemise algul: siis on ravitoime kõige suurem. Juuri, juurikaid ja mugulaid varutakse peamiselt sügisel pärast kasvuperioodi lõppemist.
Kogutu tuleb võimalikult kiiresti kuivama panna. „Taimi tuleks kuivatada tolmuvabas varjualuses või katusealuses ja hea tuuletõmbuse juures. Oluline on jälgida, et temperatuur ei tõuseks üle 30–40 kraadi. Kuivatamiseks laotatakse taimed paberist, papist või võrgust alusele õhukese kihina ja paigutatakse maapinnast kõrgemale,“ juhendab Virge Sokk.
Loodusest korjatud taimed aitavad kergemate haiguste korral
Sellised on näiteks une- ja seedehäired, lihtsamad külmetushaigused. Üks tuntumaid ravimtaimi on pärn. „Näidustusi on kaks: külmetushaiguste sümptomite leevendamiseks ja kergest stressist vabanemiseks. Põhitoimelt on pärnaõied palavikku langetavad, higi- ja uriinieritust soodustavad ning nõrgalt põletikuvastased. Samuti on uuringutes näidatud pärnaõite ärevust vähendavat toimet,” selgitab Jurgita Vaitoškaite.
Ta lisab, et nurmenukuõied aitavad külmetushaigusest tingitud köha korral, neil on ka uriini- ja higieritust suurendav toime. Värskeid lehti võib tarbida C-vitamiini allikana, tugevdamaks immuunsüsteemi.
Kibuvitsaviljadel on antioksüdantne ja kõhtu lahtistav toime, nad soodustavad nõrgalt uriinieritust ja sapinõristust ning on head C-vitamiini allikad. Vilju kogutakse enne öökülmi, nad lõigatakse lahti, seemned eemaldatakse. Kuivatatud droogi saamiseks tuleb vilju hoida temperatuuril 80 °C 10 tunni jooksul.
Teekummeli õisikuid kasutatakse tõmmisena seespidi kõhupuhituse, spasmidest tingitud kõhuvalu ja kõhulahtisuse raviks. Välispidi tarbides saab abi limaskestapõletike ja haavade korral.
Ülle Tamming lisab loetellu üheksavägise. Selle õisi pruugitakse ülemiste hingamisteede põletike ja köha korral. Droogiks ei sobi musta vägiheina õied, mille tolmukad on erinevalt üheksavägise omadest tumelillad.
Üsna ohutu on kasutada taimi, mis ei kuulu ravimina määratletud taimede hulka. Näiteks kummeli-, pärna-, nurmenuku- ja saialilleõied, humalakäbid, kibuvitsamarjad, melissi-, piparmündi- ja kaselehed, raudrohuürt, ning maitsetaimedest basiilik, köömen, koriander, petersell ja teised.
Põiepõletiku korral sobib kasutada kaselehti; sapinõristust suurendavad piparmündilehed ja saialilleõied. C-vitamiini varu aitavad talvel täiendada kibuvitsamarjad, palaviku korral võib pakkuda leevendust pärnaõie- ja angervaksatee, köha vastu nõmm-liivatee. Kergemakujulise unetuse ja närvilisuse korral võib abi saada humalakäbiteest.
Ole teadlik taimekoguja
Ain Raal toonitab, et põhioht on inimese enda rumalus: „Ravimtaimede alal poolharitlastele on omane see, et droogide koostisest ega toimest suurt ei teata, mille korvamiseks tehakse tarka nägu, tõstetakse sõrm tähtsalt püsti ja lausutakse järjekordne müütmantra: „Aga need võivad ohtlikud olla!”
Eelkõige tuleb ennast teaduspõhistest allikatest harida ja võimalikud ohud selgeks teha. Enamjaolt ei ole oht Eestis kasvavate taimede korral kuigi suur.
Jurgita Vasitoškaite mainib, et kuigi paljusid ravimtaimi on väga hästi uuritud – toimeainete keemilisest ehitusest kuni vastunäidustusteni konkreetse terviseseisundi korral –, leidub üsna rohkesti ka neid taimi, mille tarvituse kohta näiteks raseduse ja imetamise ajal ei ole andmed piisavad.
—
Ravimtaimede tarvituse põhiohud
• Ägeda või ränga haiguse korral jäädakse lootma, et raviks piisab taimeteest, lükates edasi tõhusa ravi sünteetiliste ravimitega.
• Ravimtaimi tuleks korjata suurtest teedest eemal, kuid keskkonna saastatust ei ole alati võimalik täpselt kindlaks teha;
• Looduses peab vältima nende taimede korjamist, mille määrangus ei olda kindel;
• Mõnel taimel võivad olla koostoimed ravimitega;
• Kõik looduslik ei pruugi olla ohutu.
Jurgita Vaitoškaite
—
Ülle Tamming lisab, et ainukese vahendina ei tohiks taimravi kasutada ägedate ja kiiret ravi vajavate bakteriaalsete nakkushaiguste, psüühikahäirete (nt skisofreenia) ja väikelaste haiguste korral. Neil juhtudel tuleb pöörduda tervishoiutöötaja poole ravi, aga taimeteesid võib kasutada lisaks.
Üldiselt peab arvestama, et taimravi on aeglase toimega (mõju ilmneb kahe-kolme nädala pärast). Droogi efektiivsus ei ole täpselt teada, kuna toimeainete sisaldus oleneb mitmest asjaolust: taime kasvuajast, kogumisest, kuivatamisest ja hoiust. Kuna toimeained droogis lagunevad, on mõistlik varusid igal aastal uuendada. Ravimtaimi ei maksa saaste tõttu koguda linnadest ega auto- ja raudtee lähedusest.
Ravimtaimi on vähe uuritud
Tava pruukida taimi pärineb suuresti rahvameditsiinist. Janne Sepp selgitab, et tänapäeva teadus aitab seletada ja tõestada juba teada või tuntud toimeid ning seostada neid mõne kindla taimes sisalduva toimeaine või toimeainete rühmaga: „Mida laialdasemalt on taim kasutusel, seda rohkem on ka teadlastel huvi seda uurida. Näiteks maailma ühe tuntuma taime ženšenni publikatsioonide jaoks on lausa eraldi teadusajakiri. Huvitava näitena võib tuua Eesti etnomeditsiinis tuntud kummelid, millest üks (teekummel) on oluliselt põhjalikumalt uuritud kui teine (lõhnav kummel), mille kohta eriti teaduskirjandust ei leia.“ TÜ farmaatsia instituudis uuriti hiljaaegu mõlemaid kummeleid ja nende toimeid väga põhjalikult. Ilmnes, et mõlemad on väärt ravimtaimed.
Hiljutises teadustöös uuriti põhjalikult ravimtaimede tarvitust Eestis. Kasutusel on umbes 80 ravimtaimeliiki, mida müüakse üksikdroogina apteekides või toidupoodides, mitut ravimtaime sisaldavate teesegude valik on samuti üpris lai: peaaegu 150.
Ravimtaimede aastane müügikogus on üle miljoni pakendi, seega tarvitab iga eestlane hinnanguliselt vähemalt ühe karbi ravimtaimeteed aastas. Võrdluseks: käsimüügiravimeid kasutab iga elanik keskmiselt kümme pakendit aastas. Seega, taimeteesid pruugitakse üsna märkimisväärses koguses.
Kõige populaarsem droog Eestis on teekummeliõisikud (põletiku vastu), järgnevad linaseemned (soodustavad seedimist), kibuvitsaviljad (tugevdavad organismi), köömned (soodustavad seedetegevust) ja islandi käokõrv (köha vastu).
Raivimtaimede tarvituse kohta oskavad nõu anda apteekrid. Eestis on ligi 500 apteeki, küsimuste korral saab kiireimad vastused just sealt, farmatseudilt või proviisorilt, kellel on head teadmised ravimtaimedest.
Taimi koguma minnes on esmatähtis taim ära tunda. Vale taime korjates jääb paremal juhul toime saamata või maitseelamus kogemata, kehvemal juhul võib sattuda mürgise taime otsa. Näiteks toidutaime karulaugu ja tugevatoimelise maikellukese lehed on välimuselt üsna sarnased.
Ain Raali hinnangul on planeedi kõrgemate taimede liikidest piisava põhjalikkusega läbi uuritud 10–12%. Raamatus „Eesti ravimtaimed“ I–III (2018–2020) käsitletud 150 liigist on Euroopa Ravimiamet (European Medicines Agency, EMA) üksnes 60 piisava uurituse tõttu nimetanud traditsiooniliselt kasutatavateks ravimtaimedeks ja ainult 9 liiki (6%) saab pidada hästi uurituks (tõenduspõhised).
Selle aasta alguse seisuga on EMA andnud hinnangu ühtekokku 170 ravimtaime näidustuste kohta; millest 160 peetakse traditsiooniliselt kasutatavaks ja 25 hästi uurituks. Esmapilgul vigane liitmistehe tuleneb asjaolust, et uurituse taseme järgi on mitmel ravimtaimel osa näidustusi saanud traditsioonilise kasutuse, osa aga hästi uurituse hinnangu. Näiteks palderjani kesknärvisüsteemi mõjutavaid näidustusi on peetud tõestatuks kahel tasemel.
Juunikuu alguses tehtud väljavõte Eesti ravimiregistrist näitab, et alates aastast 2022 praeguseni on meil olnud ametlikult registreeritud 219 taimset päritolu ravimit. Rõhutada tuleb sõna „ravimit“, sest nende ravimpreparaatide toime on tõestatud. Taimsetele ravimitele lisanduvaid toidulisandeid ja loodustooteid pole maailmas keegi suutnud kokku lugeda.
Eestis registreeritud taimset päritolu ravimid põhinevad kas taimsetel toimeainetel (nt morfiin, kodeiin, papaveriin, digoksiin, kapsaitsiin, hesperidiin, podofüllotoksiin, diosmiin, atropiin, silümariin jt) või ravimtaimede ekstraktidel (nt kummel, viirpuu, palderjan, hõlmikpuu, luuderohi, altee, belladonna, mungapipar, tüümian, pärnaõied jt). Suurem osa ravimtaimede uurimise tööst on alles ees.
Selleks et ravimtaimi teadlikumalt koguda, soovitab Ülle Tamming lugeda Ain Raali teemakohaseid raamatuid, nagu „Taimedes talletuv tervis“, „101 Eesti ravimtaime“, „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest“ jt, kus on vaatluse all taimede tõenduspõhine tarvitus, droogide keemiline koostis ja toime, droogist tee valmistamine ning ka vastunäidustused ja ohud. Samuti leiab raamatutest infot, kuidas taimi koguda, kuivatada ja hoida.
MARTIN TIKK (1997) on keskkonnaaktivist, kaitsnud Eesti maaülikoolis magistritöö.