Eesti Looduse aprillinumbris kirjutavad ökoloogid Virve Sõber, Mariann Leps, Marika Mänd ja Tiit Teder väga olulisest teemast: kimalastest. Kimalaste roll tolmeldajatena on ülisuur: 88% kogu...
Eesti omapäraseid loodusväärtusi on ulatuslikud rannakarjamaad, mille taastamise ja hoidmisega on vaeva nähtud varsti juba 20 aastat. Niitude majandamine põhjustab taimestikus küllaltki kiireid ja...
Kümnendat vaatlushooaega alustav Eesti äikesevaatlejate võrk otsib uusi vaatlejaid, kes aitaks koguda andmeid äikese ja ohtlike äikesenähtuste kohta Eestis.
Sellest aastast on vaatlusmetoodikat uuendatud ja...
Märtsinumbris uurib Eesti Looduse toimetus pärandkoosluste kaitse ühingu juhatuse liikmelt Ott Luugilt, kuidas plaanitakse taastada 1000 ha puisniite.
Isegi looduskauged inimesed on kuulnud puisniitudest. Teame,...
Loodus näitab selgeid kevade märke, seal hulgas naasevad tagasi paljud rändlinnud. Üks varaseim meile saabuja on märtsinumbri kaanelind hiireviu, kes jõuab kohale veebruari lõpus...
Eesti Looduse veebruarinumbris usutleb peatoimetaja Toomas Kukk eestlaste armastatuimat loodusetutvustajat Fred Jüssit. Uurisime muu hulgas temalt, kas on paratamatu, et keskmine õpilane või üliõpilane...
Sõbrakuu Eesti Looduses uurime, millised on suhted inimese ja looduse vahel. Täpsemalt heidame valgust, kuidas inimtegevuse või tegevusetuse tõttu muutuvad elupaigad ning mismoodi kohanevad...
Eesti Looduse jaanuarinumbris kirjutab looduseuurija Allan Selin odaherilasest Scolia hirta, kes on esimene ja seni ainus Eestist leitud odaherilaste sugukonna isend sellest liigist.
Mullu 2....
