Rubriik: Horisont

15. juunil möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest Liivimaa Hendriku kroonikas. Põhjuse selleks andis Taani kuningas Valdemar II sõjakäik ja taanlaste raske võit eestlaste üle.
Legendi järgi kukkus siis taevast alla punavalge lipp (Dannebrog), ja just see “ilmutus” andis taanlastele jõu lahingu võitmiseks. Tänavu tähistatakse Tallinna ja Taani lipu sünnipäeva suurejooneliselt ning 15. juunil on piduliku sündmuse puhul Eestisse oodata ka Taani kuningannat Margrethe II.
Väärika tähtpäeva puhul soovitame lugeda tänavuse Horisondi Eesti keskaja linnakultuuri erinumbris ilmunud Tallinna ülikooli ajaloodotsendi Linda Kaljundi artiklit “Kuidas, miks ja millal sündis Dannebrogi legend?”.

Horisont

[pdf-embedder url=”https://www.loodusajakiri.ee/uuem/wp-content/uploads/2019/06/dannebrog.pdf”]
 

Lae alla PDF

Äsja ilmus trükist mai-juuni Horisont. Värskes numbris on lugemiseks järgmised palad:
Ülar Allas: Milleks vaktsineerida;
Jaan Lahe: Kadunud impeeriumi jälgedes. Kušaani riigist ja selle kultuurist;
Erik Puura: Maavarad – kaevandada või maapõue jätta?;
Andreas Kalkun: Seto kultuur: eksootiline võõras ja lähedane oma;
Intervjuu: materjaliteadlane Väino Sammelselg kaitsvatest kiledest ja vähki surmavatest nanoosakestest;
Vello Mäss Kuradimuna madala merearheoloogia teemapargist;
Teine maailm ja Olavi Kurina: Seenesääsk perekonnast Manota;
Luu-uurija leid ja Martin Malve: Mulkudega koljud;
Harakale haigus ja Ken Kalling: Kole-härra ei olnud džentelmen;
Ain Kallis: Ilm ja linn;
Aafrika ja Karin Veski: Aafrika riigipöörete keerises;
Ei saa me läbi Lätita ja Mati Laur: Sõdades kolmeks jagunenud Läti;
Piret Pappel: Itaalia teadlased otsivad juuksesalgust Leonardo da Vinci DNA-d;
Igameheteadus ja Jürgen Jänes: Joondagem järjestused;
Andres Keil endast ja teadusest;
Ahto Truu: Informaatikaolümpiaad;
Tiit Kändler: Söödava eetika käsiraamat;
Tõnu Tõnso Enigma: Palindroomnimede kirjutamine;
Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla mälusäru.

Äsja ilmunud ning tavapärasest paksem ja sisukam märtsi-aprilli Horisont räägib Eesti keskaja linnadest ja linnakultuurist. Koostöös Tallinna ülikooli keskaja keskuse ning Eesti kultuurkapitali ja Tallinna linnaarhiivi toel ilmunud erinumbris kirjutavad:

Marika Mägi, Kersti Markus: Tallinna algus;

Heiki Valk: Üks kindel linn ja varjupaik;

Linda Kaljundi: Kuidas, miks ja millal sündis Dannebrogi legend?;

Priit Raudkivi: Must surm Liivimaal;

Anti Selart: Keskaja Liivimaa väikelinnade kaotatud võimalus;

Arvi Haak: Keskaegse Tartu esimene aastasada;

Anton Pärn: Aitelamu – vanim linnakodaniku maja;

Inna Jürjo: Linnaelanik aja kütkeis; Kohaliku kulinaaria tähed -sealiha, õlu ja leib;

Marek Tamm: Tallinna dominiiklased 13. sajandi rahvusvahelistes võrgustikes;

Erki Russow: Isikliku vagaduse ainelised jäljed;

Anu Mänd: Naine keskaegses Tallinnas: Michel Sittowi ema;

Juhan Kreem: Tallinn – hobuste linn?

Ivar Leimus: Tundmatu Matheus Spielmann;

Intervjuu Jüri Kivimäega;

Jaak Mäll ja muuseumipärl: Haapsalu linnuse “potikoerad”;

Lembi Lõugas ja teine maailm: Mis kalaga on tegu?

Martin Malve luu-uurija leid: Opereeritud kolju Valjala kirikaiast;

Tiina Kala: Pirita kloostri nunna kiri Tallinna raele;

Ain Kallis: Ilm ja keskaeg;

Udo Uibo sõna lugu: Kool;

Piret Pappel: Populism ja vaktsiinivastasus kõnnivad käsikäes; Nanoosakesed panevad hiiri infrapunavalgust nägema;

kirjanik Mathura M Lattik endast ja teadusest;

Tiit Kändler ja raamat: Aega ei olegi olemas;

Tõnu Tõnso Enigma: Pentamino kujunditest ruudud;

Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla mälusäru.

Digiajakiri on müügil siin.

Novembri-detsembri Horisondi kaanelugu vaatab Marsi poole. USA kosmoseagentuuri NASA järgmine suur eesmärk on inimese viimine Marsi pinnale. Kuigi meie naaberplaneedile suunduva mehitatud missiooni täpne alguskuupäev pole veel teada, on missioonideks vajaliku tehnoloogia arendamine juba täna täies hoos. Üks võtmetähtsusega küsimusi, millele teadlased lahendust otsivad, on: kust saada Marsil hingamiseks vajalikku hapnikku? Keemiatehnik Rainer Küngas kirjeldab lähemalt erinevaid tehnoloogilisi võimalusi, kuidas saaks tulevastele Marsi-uurijatele hapnikku toota punasel planeedil leiduvast veest või muidu inimesele hingamiseks kõlbmatust kohalikust õhust.

Geograaf Anto Aasa on usutlenud geoinformaatik Jaak Lainestet. Nutitelefonides töötavate kaardirakenduste loomise ilmas nime teinud ettevõtja ütleb, et lisaks heale ideele määrab idufirma edu meeskonnatöö.

Tartu ülikooli rakenduslingvistika dotsent Kristiina Praakli kirjutab omakorda lähemalt soome-ugri vähemuskeelte, teiste hulgas ka eesti, setu ja võru keele elujõust. Selgub, et kõiki soome-ugri keeli ühendab keelesuguluse kõrval veel üks ühine tunnusjoon – kõik on oma keskkondades suuremal või  vähemal määral ohustatud. Praakli tõdeb, et vähemuskeelte kõnelejate sünnipärast mitmekeelsust ei peeta samaväärseks maailma suurkeelte valdamisega, vaid millekski teisejärguliseks, mida sageli ignoreeritakse.

Saaremaa kuulsaima loodusobjekti, Kaali järve, tekke kohta on läbi aegade olnud erinevaid arusaamu. Astronoom Tõnu Viik tutvustab kosmoselugude sarja viimases loos mehi, kes tõestasid esimesena teaduslikult, et 110-meetrise läbimõõduga ringikujuline veesilm on meteoriitse tekkega. Juba pea 200 aastat tagasi alanud Kaali järve tekkepõhjuste uurimine oli esimene meteoriidikraatri avastamise lugu Euroopas.

18. novembril jõudis Läti kolmanda Balti riigina 100. juubeli tähistamiseni. Sellega seoses alustame uue, Lätile pühendatud rubriigiga „Ei saa me läbi Lätita“, mille esimeses artiklis vaatleb ajaloolane Mati Laur Läti algusaegu.

Veel saab mikroskoobi all näha lillekujulisi kaadmiumseleniidi kristalle, lugeda hariduse mõjust sündivusele, ettevõtja Tiit Pruuli mõtteid teadusest, rööbastel sõitvast Škodast, Riigi Teatajast nr 1, ilma ja taimede vahelistest seostest, tuberkuloosi vastu võitlemisest, Aafrika loodusest, kuuliauguga koljust ja astrofotodest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel, tutvustame uusi raamatuid ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb ristkülikud tetramino kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Näitus “Eesti parimad teadusfotod 2015 & 2017” koondab kahe viimati toimunud Eesti teadusfotokonkursi parimaid palasid. Konkursi võidutöödest koostatud fotovalik viib vaataja põnevale rännakule nii erinevate materjalide ja elusorganismide mikroskoopilisse sisemusse kui ka kosmoseavarustesse. Portreed teadlastest tutvustavad aga kohati lausa fanaatilisest uurimisjanust kannustatud teadustöö köögipoolt.
Kõik 34 fotot on varustatud kirjeldustega, mis annavad teavet sellel kujutatu olulisuse kohta teadusuuringutele. Näiteks on fotole talletatud moment, kuidas Ester Oras tõmbab välja hammast Tartu Ülikooli kunstimuuseumile kuuluvast muumiast, mil radiosüsinikumeetodil ja DNA analüüsil tuvastati muumia autentsus. Ning ühel mikroskoobipiltide kategooria võidutööl võib tähendada, kuidas pärast kahte tundi 600 °C juures kuumutamist hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe ränioksiidist kestast välja paisuma tekitades justkui suitsupilve.

Teadusajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt hindab näituse ühe korraldajana konkursi iga aastaga tõusvat taset ja tunnustab sellega kõigi piltide autoriteks olevaid teadlasi. Ulvar Käärt: „Need ei ole lavastuslikud vaid ikkagi töö käigus, teaduse tegemise raames sündinud fotod. Kõige huvitavamad on ehk just mikroskoobifotod, mis viivad meid mikromaailma, mida me palja silmaga ei näe. See on vaimustav!“.
Teadlasteni on jõudnud arusaam, et ka mikroskoobi-, kosmose- või tööprotsessi jäädvustavad pildid, kus keegi midagi mõõdab või uurib, pakuvad tegelikult laiemat huvi. „Seda huvi oli näha juba näitust teletornis üles pannes, kui inimesed jäid neid pilte uudistama. Tavaliselt jäävad need fotod teadlaste arvutitesse või lauasahtlitesse,“ ütles Käärt.
Eestikeelse veebientsüklopeedia Vikipeedia arengu toetamisega tegeleva Wikimedia Eesti regulaarselt korraldatava teadusfotokonkursi eesmärk on teaduse tegemise ja selle jäädvustamise populariseerimine. Seejuures ei piirdu see võistlus ainult Eestiga, vaid on osa ülemaailmsest teadusfotovõistlusest, kus viimasel korral osales üle 2200 osavõtja.
Ülemaailmse võistluse korraldaja Ivo Kruusamägi sõnul toovad teadusfotod veel selgemalt edasi fotograafia võimalused. “Me saame tabada teisi lainepikkusi, fookustada oma pilku üksikutele aatomitele või püüda kaugete galaktikate kuma. Me saame jäädvustada aja kulgu või ületada suurusjärkude võrra inimsilma kaadrisagedust.”
Kõike seda saab näha ka värskelt avatud näitusel, mis jääb teletorni 21. panoraamkorrusel avatuks veebruari lõpuni.

Tallinna teletorn

Eesti 100 laineil seilav septembri-oktoobri Horisondi kaaneloost selgub, kuidas on kujunenud meie euromüntide tagaküljele vermitud Eesti rannajoon. Geoloog Alar Rosentau artikliga saavad vastuse ka küsimused, millal kerkisid merest meie saared ja kuivõrd hästi on meie rannakontuuris aastatuhandete vältel toimunud muutused märgatavad tänases Eesti pinnamoes. Samas vaatleb geograaf Taavi Pae Eesti ida- ja lõunapiiri kujunemist.

Paevana Rein Einasto kirjeldab omakorda seda, millises kliimamuutuste virvarris on kujunenud meie rahvuskivi – paekivi. Selgub, et tänaseni hinnatud ehitusmaterjal tekkis kuuekümne miljoni aasta jooksul, kui tänase Eesti aladega Baltika ürgmanner triivis lõunapooluse lähedalt troopikasse.

Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud Eesti kunstiakadeemia rektorit, arhitektuuriajaloolast Mart Kalmu. Äsja uude hoonesse kolinud akadeemia juht ütleb, et kunsti üks olulisemaid missioone on maailma paremaks muutmine.

Sarnaselt Eesti Vabariigile tähistab ka Tallinna tehnikaülikool tänavu 100. aastapäeva. Horisont läks sellega seoses külla ülikooli materjaliteadlastele, et uurida lähemalt, milliseid uusi tehnoloogiaid ja materjale nad arendavad, et päikesepatareisid saaks toota senisest keskkonnasõbralikumalt ja ka odavamalt.

Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Tähevoolud – meie Linnutee tormilise mineviku tunnistajad“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes, millele viitavad kosmilised tähevoolud. Uute teadmiste valguses hindavad astronoomid, et meie kodugalktika nähtav struktuur on kujunenud suuremate ja väiksemate kokkupõrgete jadana – mitmesaja kuni tuhande kääbusgalaktika põrkumisel ja ühinemisel.

Veel saab mikroskoobi all näha keeliklooma Fritillaria borealis, minister Janek Mäggi mõtteid teadusest, sõnadest „rubla“ ja „kopikas“, kirvega sõna kallale tikkumisest, ilma ja loomade vahelistest seostest, difteeria vastuvõitlemisest, eestlastest Aafrikas, rakkude värvimisest ja Ruhnu kirikuõpetaja Harri Reinu sinimustvalgest värsipõimikust. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb objekte pentamino kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Juuli-augusti Horisondi kaanelugu on pühendatud 21. sajandi teaduse ühele suurimale väljakutsele –  kvantarvuti ehitamisele. Levinud arusaama järgi peetakse arvutusvõimsustes määratu suurt kasvu tõotavat kvantarvutit omamoodi müütiliseks perpetuum mobile’ks, mille valmistamine on võimatu. Šveitsi tehnikaülikooli ETH Zürichi doktorant Johannes Heinsoo loost saab aga lugeda, et tegelikult on esimesed sellised algelised riistapuud juba loodud ning nüüd on käimas miljardeid erurosid neelav võidujooks sellise kvantarvuti arendamise nimel, millega saaks ka midagi kasulikku ära teha.
Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud füüsikust iduettevõtjat Mait Müntelit. Varem Euroopa tuumauuringute keskuse osakestekiirendi juures senitundmatuid osakesi otsinud Müntel arendab nüüd võimalusi keeleõppe kiirendamiseks.
Ajaloolase Mart Kuldkepi sulest on ilmunud artikkel „Eesti välispoliitika sünd“, milles vaadeldakse üksiasjalikult Eesti omariiklusele väljakuulutamisele eelnenud iseseisva diplomaatilise suhtluse kujunemisloo võtmetähtsusega isikuid ja sündmusi.
Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem aeg, kirjeldab atmosfääriteadlane Jüri Kamenik lähemalt pikse mõju inimesele. Nimelt ohustab äike meid peamiselt välgu, purustavate tuulte ja hiidrahega. Selgub, et ainuüksi välgutabamuste tõttu hukkub igal aastal üle ilma kümneid tuhandeid inimesi.
Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Gaia kosmoseteleskoop püstitab rekordeid“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka ambitsioonikat uurimisprojekti, mille käigus on plaanis täpselt üle mõõta vähemalt kahe miljardi Linnutee galaktika tähe asukoht, heledus ja liikumine. Ikka selleks, et astronoomid saaks meie kodugalaktikat paremini tundma õppida.
Veel saab mikroskoobi all näha värvikirevat oliviinvebsteriidi õhikut, lugeda rahvusatlase tegemise tagamaadest, filmilavastaja Rao Heidmetsa mõtteid endast ja teadusest, sõnadest „kana, kantaat, kanter“, Saaremaa muuseumi „Merineitsist“, Eesti teaduse salenemiskuurist, ilma ja kirjanduse vahelistest seostest, Aafrika kolonialismi pitserist, Marsi kaardistamisest ja Eesti põlevkivikeemia rajaja Paul Kogermani Siberist tagasitoomisest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb arve nende oma numbrite abil esitada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Ajakirja digiversiooni saate osta meie e-poest.