Eesti ornitoloogiaühing on valinud 2024. aasta linnuks käo, kes on rohkem tuntud rahvapärimuses, kuid kelle bioloogiast ja rollist ökosüsteemis teatakse vähe. Aasta linnu tegevustes...
Eesti kimalaste liiginimekirjas on nüüd uus liik pikktiib-kimalane (Bombus sporadicus). Liigi on püüdnud ja määranud Tartu ülikooli loodusmuuseumi teadur Villu Soon. Pikktiib-kimalane on...
Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN
Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias,...
Tekst: JUHANI PÜTTSEPP
Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid.
Sada aastat tagasi, 1923....
Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.
Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 24. korda.
TÄHTAEGA ON PIKENDATUD!
Fotosid saab võistlusele esitada 2. oktoobri keskööni.Eesti Looduse fotovõistlus...
Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.
