Eesti Loodus Artiklid

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias,...

Vaimuke, kiha, kooruke – kauaks uinunud loomanimed

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid. Sada aastat tagasi, 1923....

Rannaniitude seire: karjatamine suurendab liikide koguarvu

Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.

Eesti Looduse 24. fotovõistlus: tähtaega on pikendatud!

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 24. korda. TÄHTAEGA ON PIKENDATUD! Fotosid saab võistlusele esitada 2. oktoobri keskööni.Eesti Looduse fotovõistlus...

LIHTNE KÜSIDA: kas siilile peaks talvepesa meisterdama?

Kui keegi otsustab siili pesaehitusega aidata, peab enne tegutsemist hoolega järele mõtlema, muidu võib hoopis kurja teha.

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

Eesti Loodusmuusemi seenenäitusel saab tutvuda enam kui 150 erineva...

Neljapäeval avatud Eesti Loodusmuuseumi 61. seenenäitusel ootavad külastajaid rohkem kui 150 seeneliiki, millest vähemalt pooled on söödavad. „Seeni on meie metsades tänavu erakordselt palju, ent...
reklaam

Viimati ilmus

Eesti Loodus 4/2024

5.00 6.90 

Eesti Loodus 3/2024

5.00 6.90 

Toimetus soovitab

Toetajad