Tekst: ANDI HEKTOR, KRISTJAN KANNIKE
Magnetid on inimkonda võlunud juba aastatuhandeid. Kuidas ometi suudab tühjuses üks magnet teist magnetit nii tugevalt mõjutada!? Magnetitel on ka lõputu hulk rakendusi, arvutimälust kuni elektrimootoriteni. Hiljuti füüsikute avastatud altermagnetism tõotab magnetiliste materjalide kasutusalasid veelgi täiendada.
Magnetite külgetõmbumist märgati juba ligikaudu kahe ja poole aastatuhande eest, kuid avastusi tehakse selles vallas praegugi. Äsja leitud altermagnetilistel ainetel pole püsivat magnetvälja, ent teistelt magnetilistelt omadustelt on nad lähedased püsimagnetitele.
Püsimagnetid, mida kasutatakse elektrimootorites, kõvaketastes, mikrofonides, kõlarites ja kompassides, tehakse tugevasti magneetuvatest ferromagnetilistest materjalidest. Kõige tavalisem ferromagneetik on raud, mille ladinakeelne nimetus on andnud nime kogu materjalide klassile. Iga elektron on tibatilluke magnet, mille magnetväli on tema spinni (pöörlemistelje) sihis. Väga väikeses ferromagnetilise aine kristallis hoiavad kõigi elektronide spinnid ühtepidi. Iga üksiku elektroni magnetväli on küll väga nõrk, kuid ühtsuses peitub jõud – liitudes annavad elektronide magnetväljad kokku tugeva välja. Suurem tükk ferromagneetikut on jaotunud väikesteks piirkondadeks – domeenideks. Igas domeenis on elektronide spinnid ühtepidi, kuid domeenid on tavaliselt suunatud juhuslikult ja ainel tervikuna magnetväli puudub. Kui rakendada ainele tugev väline magnetväli, joondab see domeenid ühtepidi ja tekib püsimagnet.