Sügisene Horisont selgitab, miks ei pea kartma GMO-sid

Kuupäev:

Kes on GM-taimed? Mille poolest erinevad nad traditsioonilisel teel saadud taimesortidest? Kas GMO-dega seotud hirmud on põhjendatud?

Mida arvasid muistsed rahvad – egiptlased, sumerid, akadlased, hetiidid, pärslased, foiniiklased – alkoholist? Kas õlu võib tõesti olla vanem kui leib?

Mis on varpajam? Kas pole mingitki võimalust, et füüsika lubaks kosmoselaeval liikuda kiiremini kui valgus?

Miks ja kuidas mindi keskaegselt kaitsesüsteemilt üle uusaegsele? Kui suur see muutus oli? Miks bastionid ühel hetkel “maha jäeti”?

Mida arvata lapsvaarao Tutanhamoni lühikeseks jäänud valitsusajast? Missugune on Tutanhamoni 1922. aastal leitud hauakambri ja selle sisu tõeline väärtus?

Kui suure hulga käsikirjade, fotode ja helisalvestiste eest kantakse hoolt Eesti rahvaluulearhiivis? Mida me teame ja tahame teada Läänemerest? Kuidas on teadus mõjutanud filmiajakirjanik Jaak Lõhmuse elu? Kuidas ära tunda Rägavere ja Saunja paasi? Kuidas Eesti Rahva Muuseumis eksponaate luuakse? Kuidas on esinenud tänavustel olümpiaadidel noored geograafia- ja informaatikahuvilised?

Loe septembri/oktoobri Horisonti ja saad teada, mida neist asjust arvavad ja kirjutavad bioloogid Hanna Hõrak ja Hannes Kollist, ajaloolased Vladimir Sazonov, Andreas Johandi, Ragnar Nurk, Robert Treufeldt ja Mait Kõiv, füüsik Kristjan Kannike, teaduskirjanik Tiit Kändler, geoloogid Rein Einasto ja Aat Sarv, arheoloog Mari Tõrv, mereuurija Jüri Elken, keemik Enn Lust ja mitmed teised.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

HUVITAV AVASTUS | Ultraviolettkiirgusest tingitud fotoluminestsents lagritsal

Eesti Looduse jaanuari-veebruarinumbris on avaldatud foto helendavatest lagritsatest. Teave...

Eesti peab arendama kõrgtehnoloogilist tööstust

Eesti teaduste akadeemia president Mart Saarma: „Ma pole veel...

“Mongoliidsed imbetsillid”

Tekst: KEN KALLING Sellise diagnoosiga inimesi on mainitud 1970. aastal...

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...