Sügisene Horisont: Eesti piirjoonte kujunemine, paesse peidetud kliimamuutuste jäljed ja tähevoolud

Kuupäev:

Eesti 100 laineil seilav septembri-oktoobri Horisondi kaaneloost selgub, kuidas on kujunenud meie euromüntide tagaküljele vermitud Eesti rannajoon. Geoloog Alar Rosentau artikliga saavad vastuse ka küsimused, millal kerkisid merest meie saared ja kuivõrd hästi on meie rannakontuuris aastatuhandete vältel toimunud muutused märgatavad tänases Eesti pinnamoes. Samas vaatleb geograaf Taavi Pae Eesti ida- ja lõunapiiri kujunemist.

Paevana Rein Einasto kirjeldab omakorda seda, millises kliimamuutuste virvarris on kujunenud meie rahvuskivi – paekivi. Selgub, et tänaseni hinnatud ehitusmaterjal tekkis kuuekümne miljoni aasta jooksul, kui tänase Eesti aladega Baltika ürgmanner triivis lõunapooluse lähedalt troopikasse.

Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud Eesti kunstiakadeemia rektorit, arhitektuuriajaloolast Mart Kalmu. Äsja uude hoonesse kolinud akadeemia juht ütleb, et kunsti üks olulisemaid missioone on maailma paremaks muutmine.

Sarnaselt Eesti Vabariigile tähistab ka Tallinna tehnikaülikool tänavu 100. aastapäeva. Horisont läks sellega seoses külla ülikooli materjaliteadlastele, et uurida lähemalt, milliseid uusi tehnoloogiaid ja materjale nad arendavad, et päikesepatareisid saaks toota senisest keskkonnasõbralikumalt ja ka odavamalt.

Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Tähevoolud – meie Linnutee tormilise mineviku tunnistajad“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes, millele viitavad kosmilised tähevoolud. Uute teadmiste valguses hindavad astronoomid, et meie kodugalktika nähtav struktuur on kujunenud suuremate ja väiksemate kokkupõrgete jadana – mitmesaja kuni tuhande kääbusgalaktika põrkumisel ja ühinemisel.

Veel saab mikroskoobi all näha keeliklooma Fritillaria borealis, minister Janek Mäggi mõtteid teadusest, sõnadest „rubla“ ja „kopikas“, kirvega sõna kallale tikkumisest, ilma ja loomade vahelistest seostest, difteeria vastuvõitlemisest, eestlastest Aafrikas, rakkude värvimisest ja Ruhnu kirikuõpetaja Harri Reinu sinimustvalgest värsipõimikust. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb objekte pentamino kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Narva Keisrivärav –Domenico Trezzini senitundmatu arhitektuuriteos

Tekst: RAGNAR NURK Ükskõik, kuidas hinnata Eesti minekut Põhjasõja tõttu...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...