Sebrakala kaitseb järeltulijaid päikese eest

Kuupäev:

Sebrakalad Iisraelis Weizmanni instituudis. Sebrakala kasutatakse arengubioloogias mudelorganismina, kuna liik areneb kiiresti ja teda on kerge kasvatada Foto: Deror_avi / Wikimedia Commons

Ultraviolettkiirgus teeb rakkudele kahju, aga elusolenditel on välja kujunenud hulk viise, kuidas end kaitsta. Selgroogsete nahale pakub kaitset pigment melaniin. USA Utah’ ülikooli bioloogid on avastanud, et kalade marjaterades leiduv aine gadusool kaitseb kalamaime juba nende elu alguses kahjuliku kiirguse eest. Gadusooli avastasid biokeemikud ligi 40 aastat tagasi ja mõnda aega arvati, et kala saab seda toidust või oma kehal elavatelt mikroobidelt. 2015. aastal tehti kindlaks, et sebrakala DNAs on gadusooli sünteesi kontrollivad geenid, seega suudab ta ise seda ainet sünteesida. Päikesekaitset pakutakse ka oma järeltulijatele.

New Scientist / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI RAAMAT 500| JUHAN KUNDER on pannud aluse taimeteaduse eestikeelsele sõnavarale

Tekst: TOOMAS KUKK Kooliõpetaja Juhan (Johann) Kunder (1852–1888) jõudis oma...

Tehismärgalade toitainerikas sete parandab põllumaa viljakust

Kümme aastat tagasi rajati Eestis esimene suuremõõtmeline puhastus-tehismärgala ehk...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST| Loodus: vaba ja vältimatu

Inimene võiks niisamuti elada nagu kuklane: oma pesas ja...

Üraskid puus ehk Kas talvine sanitaarraie on otstarbekas?

Sel sajandil on kuuse-kooreüraskil Eestis tavapäraselt arenenud aastas kaks...