Valida ei ole siin midagi. Tillukestest batsillukatest kuni põiena paisuva (viisust ja õlekõrrest täna ei räägikski) universumini välja on kogu krempel me ümber puhas kuldne loodus. Ei saa üle, ei saa ümber.
Inimese tehtud asjad nii üdini looduslikud siiski ei ole: plast ja õlu ja teksapüksid ja eleegiline distihhon näiteks ei kuulu iseeneslikult tekkinud diskursusesse. Või kui iseenesest ta nüüd ikka. Juhuse või Jumala käpake võis mängus olla, nõnda on väidetud. Väidetud on ka, et n-ö reaalteadused uurivad Jumala loodut ja humanitaarteadused inimese loodut. Loodud loodust, mida uurida, jagub igatahes kauaks.
Loomad ja linnud ja kalad ja mäed ja seened ja puud ja lilled ja savi ja sammal ja liiv ja putukad ja taevatähed ja vaakum ja gravitatsioon ja … Nimekirja saaks jätkata, kuni internet täis saab või must auk tuleb. Internet ei kuulu looduse sekka, pigem eelmainit õlle ja teksapükste maailma. Ühesõnaga humanitaaria. Inimese kolb.