Rohukonn on meie kõige üks tavalisemaid kahepaikseid, ometi polnud veel hiljuti teada, kas liiki leidub Saaremaal. Nüüd on see kinnitust leidnud.
Rohukonnale lisaks elutseb meil ka teine pruun konn, rabakonn. Neid saab eristada ninakuju järgi: rohukonnal on see ümaram, rabakonnal teravam. Rohukonn on ka pikemate jalgadega ja tema tagajalal olev pöiaköbruke on lühem kui sisemise varba alumine lüli. Kurgualusel ja rindmikul on alati marmorjas muster. Kindlalt saab kahel liigil vahet teha pulmalaulu järgi. Kudu, kulleste ja noorloomade määramine võib olla väga keeruline.
Esimesed vihjed Saaremaal elutsevast rohukonnast jõudsid keskkonnaagentuurini viis aastat tagas, kui pisiimetajate seire pudelpüünistest leiti üks rohukonnaga sarnanev noorloom. Sarnaseid juhuslikke vaatlusi kogunes veel. Hiljuti tehti Saaremaal ka euroopa naaritsa asustamise-eelseid toidubaasiuuringuid, mille käigus leiti rohukonna juba mitmelt poolt. Samuti koguti rohukonna levikuandmeid Kuressaare Hariduse Kooli õpilastöö käigus, kuid sel juhul oli liik enamasti määratud kudu alusel.
Tänavu kevadel Saaremaal tehtud välitööd kinnitavad rohukonna leidumist kokku 15 sigimisveekogus. Uuringust saab põhjalikumalt lugeda keskkonnaagentuuri ajaveebist. Ülevaate autorid on eluslooduse osakonna töötajad Ragne Erimäe, Maris Sepp ja Rein Nellis.
Kahepaiksete vabatahtlikud vaatlejad on viimastel aastatel oluliselt parandanud teadmisi eri liikide leviku kohta . Ka tänavu on kõik loodusesõbrad oodatud osalema keskkonnaagentuuri korraldatavas kahepaiksete vabatahtlikus seires ja sisestama oma konna- ning vesilikuvaatlusi Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.
Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri