Ringkasutuspank katsetab rohelist ärimudelit

Kuupäev:

Keskmine inimene enam ei kahtle riiete ning pakendite ja paberi taaskasutuse vajalikkuses. Seevastu ehitusmaterjalide korduskasutus on Eestis alles lapsekingades. Tartus sügisel avatud ehitusmaterjalide ringkasutuspank loodab inimestes kujundada uusi säästlikumaid harjumusi.

Tekst: PIRET PAPPEL

Tartu ringkasutuspank asub aadressil Jaamamõisa 30. Siia saab tasuta tuua üleliigset tarvituskõlblikku ehitusmaterjali Foto: Tartu linnavalitsus

Kliimaministeeriumi statistika põhjal tekib Eestis aastas üle miljoni tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Andmed taaskasutuse kohta näevad esmapilgul välja kenad, taaskasutuse määr on peaaegu 90 protsenti. Paraku tähendab „taaskasutus“ enamasti seda, et jäätmetega täidetakse näiteks uut teetammi. Päriselt läheb ehituses uuesti käiku alla 25 protsendi tekkivatest jäätmetest.

Põhjusi on mitut laadi. Ehitusplatsil tekkivaid jäätmeid ei sordita korralikult. Ka saaks ehitusmaterjalide koguseid mõnikord täpsemalt plaanida. Oma osa on mõtteviisil, et kui hoone ehitada, tuleb pruukida täiesti uut puitu ja kive. Teisele või kolmandale ringile lähevad peamiselt vanad aknad, haagid-hinged ja ahjukivid. Seegi tundub veidrike või restaureerimisfanaatikute pärusmaana ja sellised materjalid liiguvad tihti vaid käest kätte.
Muutmaks seda mõtteviisi, alustas mullu oktoobris tööd Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspank, mida hoiab töös osaühing Terasteenus. Panka saab oma taaskasutatavad ehitusjäägid viia tasuta. Pangapidajal on õigus neid müüa, kuid ta teeb seda poehindadest tunduvalt odavamalt.

Kuidas saab inimene kindlaks teha, et ehitusmaterjal, millest soovitakse vabaneda, saab taas kasutada? Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne selgitab, et seda saab hinnata igaüks ise. „See käib samal moel kui näiteks riiete taaskasutuse puhul. Rõivad, mida ära anda, peavad olema puhtad ja korras. Ja siis te otsustate, kas need vastavad nõuetele. Inimesel peaks olema sisetunne, et ta oleks ise nõus seda asja kasutama mingi ehitustöö juures, ja siis saab võibki selle julgelt ringkasutusse viia. Kildudeks löödud aknaklaasi ei hakka ju prügikotiga kohale viima.“

Ringkasutuspangal on telefon ja mõistlik on ette helistada ning üles lugeda, mida täpselt soovitakse pakkuda, rõhutab Eva Lääne. Nii saab vältida olukorda, et inimene sõidab kohale kraamikoormaga, mida ei saa ära anda. Kui pakutav materjal tõesti ei sobi, siis saab selle suurema vaevata viia kõrval asuvasse jäätmejaama.
Eva Lääne sõnul on ringkasutuspanga tööd korraldaval firmal suur kogemus taaskasutuse vallas ja info, milliste materjalide järele on piisavalt suur nõudmine, et neid saaks taaskasutuseks müüa. Siiani on müüdud põhiliselt portaalis osta.ee. Tartus aga katsetatakse päris müügipunktiga.

Terasteenuse projektijuht Tõnis Arroval loetleb, mida on kahe ja poole kuuga ringkasutusse toodud: keraamilisi plaate, betoonist ehitusplokke ja Aeroc-plokke, pigikamakaid. Samuti on ta ise järel käinud nii plast- kui ka puitakendel. Ringkasutuspank ei tohi muutuda rämpsulaoks, seepärast ongi kehtestatud nõue, et tuua ja tasuta ära anda saab anult seda, mida isegi kasutaks.

Tartu linnavalitsuse huvi ehitusmaterjali taaskasutuse vastu sai alguse projektist, mille käigus ehitati taaskasutatud materjalist rattamaju. See rattamaja on püstitatud Roosi tänavale Foto: Tartu linnavalitsus


Miks ringkasutuspank loodi?
Tartu linn osales koos Tallinna tehnikaülikooli, säästva renoveerimise infokeskuse ja teiste asutustega projektis „Tartu ringrenoveerimine“.
Tartu linn pidi projekti käigus ehitama neli taaskasutatud materjalist rattamaja, näitamaks, et on võimalik ka sel moel ehitustööd teha. Eestis on see veel üsna haruldane. Eva Lääne sõnul oli alguses päris raske, sest sobivaid materjale polnud lihtsalt saada. See omakorda raskendas rattamaju projekteerinud tehnikaülikooli üliõpilaste tööd. Insener peab ju kohe alguses arvestama, millest ehitada ja fantaasial ei saa lasta väga kõrgelt lennata.
„Nii jõudsime selleni, et võiks olla selline koht, kust taaskasutusmaterjali hankida. Suuremate ehituste puhul on kindlad reeglid, mida ja kuidas tohib teha. Aga kui eraisik tahab püsti panna aiamaja või kasvuhoone, siis pole sellist kohta, kuhu oleks võimalik minna ja vaadata, mida pakutakse,“ ütleb Lääne. Veebiportaalides pakutav taaskasutuskaup asub tihti Eesti teises otsas ja pole võimalik kohe hinnata, kas see sobib või mitte.

Eva Lääne toob näiteks oma töökaaslase, kes otsis soojustusmaterjale ning leidiski vajaliku ringkasutuspangast, tunduvalt odavama hinnaga, kui oleks poest ostes olnud. Kindlasti nõuab selline ehitus head tahet. Pead olema loov, suutma kombineerida. Juba ehitusprojekti tehes peab arvesse võtma, et näiteks kõiki soovitud välimusega plaate ei pruugi leiduda. Aga nutikalt toimides on lõpptulemus ikkagi väga ilus. Kui kevadel soovid kasvuhoonet ehitada, tasub sellele mõelda. Või kui hakkad kuuris kevadist suurpuhastust tegema, siis tasub üle vaadata ja läbi mõelda, kas keegi teine võiks äraviskamiseks mõeldud kraami nutikamalt pruukida.
Ringkasutuspanga teeb ainulaadseks selle ärimudel. Linn ei maksa teenuse eest, küll on nad andnud panka pidavale firmale tasuta ruumid. Firma peab ise vaatama, kuidas ta ots otsaga kokku tuleb.

Kuidas edasi?
Projekt kestab praegu aasta. Siis võtavad linnaametnikud ja panga tööd korraldav firma kokku, kuidas on läinud ning kas tasub jätkata. Kui firma on rahul, siis on Tartu linnal kindlasti huvi, et ringkasutuspank edasi tegutseks. Eva Lääne kinnitusel on tartlastel vedanud, kuna siin leidub firmasid, kelle töötajad on suured taaskasutusentusiastid. Tegelemaks selle teemaga, peab olema suur huvi. Paraku on nii, et säästlikku mõtteviisi on keeruline juurutada, eriti vanemate inimeste hulgas. Nooremad on pisut rohkem altid sellele, et me peame oma ressursse hoidma.

Eva Lääne räägib sedagi, et on päris raske leida ehitajat, kes oleks nõus vanu, juba kasutuses olnud materjale pruukima. Kui hankekorraldaja seab üheks tingimuseks taaskasutuse, on pakkujaid vähem ja pakkumused enamasti kallimad. Kuid need ehitusfirmad, kes on taaskasutusega alustanud, jäävad enamasti selle juurde. Kogemuste toel on kergem tegutseda ja see julgustab.

Näiteks kardavad ehitajad tihti seda, et vanu sillutisekive rakendades jääb tulemus inetu ja siis hakatakse neile näpuga näitama. Vanade kivide ladumisele kulub rohkem aega, peab kannatlik olema. Aga ehk omandame ka meie mõtteviis, et kõik ei pea olema uus ja kipsplaadiga kaetud. Majad ei pea olema nii-öelda euroremonditud, piisab sellest, kui need on lihtsalt korda tehtud.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...

INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk Yoko Alender on sündinud...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...

Näljase näpud ei saa rasva tilkuma (EESTI VANASÕNA)

Tekst. TAMBET TÕNISSOO Elus püsimiseks vajame peale vee makrotoitaineid, nagu...