2024 saated

Ajakirja Eesti Loodus aasta autor Remo Savisaar

Ajakirjal Eesti Loodus on kombeks valida aasta autor: saates on külas tänavune aasta autor Remo Savisaar. Kas teadsite, et esimest korda jõudis Remo Savisaare foto ajakirja Eesti Loodus kaanele 18 aastat tagasi? Kuid me ei räägi sellest esimesest fotost, vaid kannatlikkusest ja pühendumisest, mis on hea loodusfoto sünni eelduseks....

Rasvad ja imetajad

Külas on arengubioloog Tambet Tõnissoo, kellega räägime rasvkoe ülesannetest, karust ja insuliinist aga ka talveunest ja taliuinakust. Lisaks tuleb juttu beežist rasvkoest. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182780

Horisondi aastalõpunumber

Lõppeval aastal sai nüüdisaegne kvantfüüsika 100-aastaseks. Väärika tähtpäeva puhul andis ajakiri Horisont koostöös keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja Tartu ülikooli teadlastega välja kvantfüüsikale pühendatud erinumbri. Millest tavapärasest paksemast ajakirja numbrist lugeda saab, räägib Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182779

Talvised söögiseened

Puidu-sametkõrgesed on meie parimad talvised söögiseened. Millal ja kust tasub neid otsida? Mitu liiki talvised söögiseeni kasvab Eestis? Miks on seenele kasulik moodustada viljakehi hilisügisel või talvel? Millised talveseened pakuvad mükoloogile enim huvi? Saates on külas mükoloog Leho Tedersoo. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182778

Putukad ja varude kogumine

Nii nagu teisedki elusolendid, koguvad ka putukad varusid ebasoodsate aegade üleelamiseks. Milliseid strateegiaid kasutatakse, sellest räägime TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessori Toomas Esperkiga. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182777

Ülitöödeldud toit

Mis on ülitöödeldud toit ning kuidas seda poes ära tunda? Miks ülitöödeldud toit on ahvatlev? Kuidas ülitöödeldud toidu söömine mõjutab inimese seedekulgla mikroobikooslust? Mis on toidukõrb? Saatekülaliseks on Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182776

Kas rasval ja rasval on vahet?

Kas rasval ja rasval on vahet? Just sellist pealkirja kannab artiklisarja „Tegutse teadlikult“ lugu ajakirja Eesti Loodus novembri-septembri numbris. Saates on külas artikli autor, keskkonnaaktivist Martin Tikk, kellega räägime taimset ja loomset päritolu rasvast, küllastunud ja küllastumata rasvhapetest ning sellest, et rasvu ei pea kartma. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182775

Loodusajakiri: Eesti Looduse aastalõpunumber

Ajakirja Eesti Loodus novembri-detsembri number keskendub rasvadele: saab teada, miks on rasvad imetajatele väga olulised ning millised on putukate varude kogumis- ja talletusstrateegiad. Lisaks saab lugeda tammest rahvapärimuses, adru kasutamisest, Reigi kihelkonnast, talvistest söögiseentest, ülevaadet Eesti Looduse 25. fotovõistluse tulemustest ning intervjuud kliimaminister Yoko Alenderiga. Saates on külas ajakirja...

Narva Keisrivärav

Ajakirja Horisont 5. numbrist saab aimu, milline nägi välja suursugune Narva Keisrivärav, linnavärav, mida loetakse arhitekt Domenico Trezzini esimeseks tööks Venemaal. Saates on külas artikli autor Ragnar Nurk Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonnast. Küsime, miks oli Narva linn Peeter I-le nii oluline, et ta isiklikult sekkus Keisrivärava ehitusse ja...

Abhaasia eestlased ja loodus

Suure väljarändelainega 19. sajandi teises pooles pidid Abhaasiasse sattunud eestlased toime tulema uute elutingimustega: palju niiskema kliima ning senitundmatute metsloomadega, ka tuli õppida, kuidas kasvatada maisi ja puuvilju. Abhaasia eestlaste kohanemisest uue kodumaa loodusega räägib etnoloog ja folklorist, Eesti rahva muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182772

Ahtme

Ahtme linna tekkelugu on seotud kaevanduse ja elektrijaama rajamisega kunagise väikeküla maadele: tööstuse rajamisega tegid algust Saksa okupandid, alustatut jätkas Nõukogude võim. Ahtme linna tõusust ja sumbumisest Kohtla-Järve linnaosaks räägib geograaf Mait Sepp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182771

Loodusajakiri: kontrollitud põlengud

Põllumaa saamiseks on kontrollitud põlenguid aastatuhandeid kasutatud, aletamisest vähem teatakse Kaugu-Eesti meekarjamaid, mis olid samuti seotud tahtlike süütamistega. Sellest, kuidas põlengud kujundavad kooslusi, räägib EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor Pille Tomson. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182770

Horisondi sügisnumber

Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbris saab alguse artiklisari toidust ja tervisest: avaloos kirjutab toiduteadlane Kristel Vene ülitöödeldud toidust. Lisaks saab värskest ajakirja numbrist lugeda Narva Keisriväravast, keelemudelite tööpõhimõttest, isejuhtivatest sõidukitest, kultuurirevolutsioonist ja memeetikast, palveränduritest teekonnal ning intervjuud TÜ rakendusliku materjaliteaduse professori Tarmo Tammega. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar...

Loodusajakiri: ürgjõe org Saaremaa ja Hiiumaa vahel

Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva ürgjõe oru hüpoteesile on geoloogidel nii poolt- kui vastuargumente. Eesti geoloogiateenistuse poolt algatatud Väinamere geoloogilise kaardistamise projekti raames uuriti Väinamerd neljal suvel. Mida teada saadi? Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuv aluspõhjaorund tekkis ürgjõe või liustike kulutava tegevuse tõttu? Saates on külas geoloog Igor...

Elusorganisme matkiv robootika

Mis on jäik robootika? Missugust robootikat nimetatakse pehmeks robootikaks? Milliseid võimalusi kätkevad liposoomi tehnoloogia ja DNA-origami? Nendel teemadel räägivad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ja materjaliteaduse kaasprofessor Janno Torop. Saadet juhib Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182767

Loodusajakiri: Juhani Püttsepp ja “Seik”

Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjas Eesti Loodus ilmuvast lugude sarjast „Seik“ ja Soest ning hundist. Saadet juhib Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182766

Eesti Looduse sügisnumber

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri number keskendub maastike muutustele. Nii saab teavet Väinamere geoloogilisest kaardistamisest ning oletatavast ürgsest jõeorust Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Mait Sepp kirjutab Ahtme linna tekkimisest ja Pille Tomson metsatulekahjudest kui koosluste kujundajatest. Lisaks saab lugeda Kaukaasia eestlastest ja šaakalitest, valgeviljalisest metsmaasikast, noore loodushuvilise tähtsatest tööriistadest ning...

Kristjan Port: inimene peab liikuma!

Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas pidades räägime samal teemal, asetades rõhu laste ja noorte kaaluprobleemidele ja kehalisele aktiivsusele. Saates on külas Kristjan Port. Saatejuht on Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182764

Aasta sammal harilik helvik

Käesoleva aasta sammalt, harilikku helvikut tunnevad paljud aiaomanikud. Miks harilik helvik kasvab koduaedades? Kuidas teda looduses ära tunda? Rahvameditsiinis on harilikku helvikut kasutatud maksahaiguste puhul. Kas teadusuuringud kinnitavad hariliku helviku raviomadusi? Saates on külas samblauurija, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Nele Ingerpuu. Saatejuht on Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182763

Iisaku kihelkond

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta ajakirjas Eesti Loodus tutvustanud Eesti kihelkondi. Viimati kirjutati Iisaku kihelkonnast. Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgid“ on kriivad, poluvernikud ja rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182762

Viimati ilmus

Allahindlus!
Allahindlus!

Toimetus soovitab