Loodusajakiri 2015-12-31
Avaldatud: 31. detsember 2015

(Hendrik Relve.)

Loodusajakiri 2015-12-24
Avaldatud: 24. detsember 2015

Ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo tutvustab äsja ilmunud detsembrinumbri olulisemaid lugusid. Paraku jääbki see viimaseks Loodusesõbra numbriks, sest senine rahastaja Keskkonnainvesteeringute Keskus seda väljaannet enam ei toeta.

Loodusajakiri 2015-12-17
Avaldatud: 17. detsember 2015

Tartu Ülikooli muuseumi Tartu tähetorni juhataja Janet Laidla räägib oma kirjutisest Struve kaar. Kümme aastat UNESCO maailmapärandi nimekirjas, mis on ilmunud ajakirja Horisont novembri-detsembrinumbris. Juttu tuleb nii kaare mõõtmise töödest, kaare jõudmisest UNESCO loendisse kui ka sellest, kuidas seda lausa kümnes riigis asuvat kultuuriobjekti tähetornis tutvustatakse.

Loodusajakiri 2015-12-10
Avaldatud: 10. detsember 2015

TTÜ meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori insener Kati Lind räägib, kuidas on ookeanidesse visatud jäätmelasust moodustunud hiigelkogumid ning mis meetoditega uuritakse Eestis Läänemere prügistatust. Lind on aasta viimasesse Horisonti kirjutanud artikli Mikroprügi ja prügisaared meres.

Loodusajakiri 2015-12-03
Avaldatud: 3. detsember 2015

Jätkub intervjuu Tartu ülikooli loomade füsioloogilise ökoloogia professori Peeter Hõrakuga, kes räägib, kuidas evolutsiooniline meditsiin seletab haiguste tekke põhjusi ning miks on inimeste pikkus aina suurenenud. Professor Peeter Hõrak, kelle Eesti Looduse toimetus valis oma tänavuse aasta autoriks, on kirjutanud ajakirja novembrinumbri avaartikli – Miks me haigeks jääme?, toimetaja Juhan Javoiš on aga teinud temaga samasse ajakirja intervjuu – Miks me pikemaks venime?

Loodusajakiri 2015-11-26
Avaldatud: 26. november 2015

Tartu Ülikooli loomade füsioloogilise ökoloogia professor Peeter Hõrak räägib, mis on evolutsiooniline meditsiin ja kuidas selle kaudu seletatakse haiguste tekke põhjusi. Professor Peeter Hõrak, kelle Eesti Looduse toimetus valis oma tänavuse aasta autoriks, on kirjutanud ajakirja novembrinumbri avaartikli – Miks me haigeks jääme?

Loodusajakiri 2015-11-19
Avaldatud: 19. november 2015

Ornitoloog Uku Paal räägib, kuidas edeneb meil ja mujal must- ja puna-harksaba elujärg. Paal on neist meil mitte just igapäevastest röövlindudest kirjutanud Eesti Looduse oktoobrinumbrisse artikli „Harksabad – meie taevahoidjad“.

Loodusajakiri 2015-11-12
Avaldatud: 12. november 2015

Eesti Maaülikooli dotsent Taimi Paal räägib, kuidas meil ja mujal metsamarju korjatakse ning nendega kaubeldakse. Taimi Paal on kirjutanud Eesti Looduse oktoobrinumbrisse artikli Jõhvikal on imeväge ja vastanud toimetuse küsimusele – Milline oli tänavune metsamarjasaak?

Loodusajakiri 2015-11-05
Avaldatud: 5. november 2015

Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo tutvustab oktoobri-novembrinumbri olulisemaid lugusid. Juttu tuleb seakatkuarutelust ning metsea kuldi ja emise eristamisest, hilissügisestest söögiseentest, Haanja-Aluksne kõrgustiku kaardist, hiie-nimede kogumisest ning ühest isemoodi fotovõistlusest.

Loodusajakiri 2015-10-29
Avaldatud: 29. oktoober 2015

Tutvustame veel üht artiklit ajakirja Horisont septembri-oktoobrikuu numbrist ehk keskkonnaajaloo eriväljaaandest. Tartu ülikooli ajaloomuuseumi teadusdirektor Lea Leppik räägib oma artklist Fekaalid rahaks Tartu näitel.

Loodusajakiri 2015-10-22
Avaldatud: 22. oktoober 2015

Tartu Ülikooli terioloogiadoktorant Liivi Plumer räägib, kuidas suhtub Eesti inimene linnarebastesse. Tulemused saadi veebiuuringu kaudu, milles osales üle 1200 inimese ning millest on Liivi Plumer koos Urmas Soormaga kirjutanud artikli Linnarebased 2. Kuidas me neisse suhtume? septembrikuu Eesti Loodusesse.

Loodusajakiri 2015-10-15
Avaldatud: 15. oktoober 2015

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi nooremteadur, hüdrobioloog Liina Pajusalu räägib, miks muutub maailmameri üha happelisemaks ja mida see muutus endaga kaasa toob. Pajusalu on koos kolleegide Georg Martini, Tiina Paalme, Arno Põllumäe ja Katarina Oganjaniga kirjutanud septembrikuu Eesti Looduse kaaneartikli – Hapestuv maailmamerevesi on suur oht kogu mereökosüsteemile.

Loodusajakiri 2015-10-08
Avaldatud: 8. oktoober 2015

Hakkame tutvustama ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrit, mis on keskkonnaajaloo erinumber, tavalisest tublisti tüsedam. Tartu ülikooli teadur ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli järeldoktor Kati Lindström räägib antropotseenist, millest ta on koos Tallinna ülikooli professori Tiiu Kofiga kirjutanud erinumbri kaaneartikli.

Loodusajakiri 2015-10-01
Avaldatud: 1. oktoober 2015

(Toomas Jüriado.)

Loodusajakiri 2015-09-24
Avaldatud: 24. september 2015

(Toomas Jüriado.)

Loodusajakiri 2015-09-17
Avaldatud: 17. september 2015

Peatoimetaja Toomas Kukk räägib äsja ilmunud venekeelsest almanahhist Gorizontõ Estonii. Selle väljaandega alustati 2007. aastal ja algul oli kavas teha aastas kaks või isegi neli numbrit, nüüd on piirdutud siiski ühe 96-leheküljelise väljaandega. Seekordne GE on Peipsimaast, varem on olnud piirkondlikud kogumikud Setumaa, Ida-Virumaa ja saarte kohta; kolm aastat tagasi anti välja GE Eesti looduskaitse 100 aasta teemadel.

Loodusajakiri 2015-09-10
Avaldatud: 10. september 2015

Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo räägib ajakirjaaugusti-septembrinumbri olulisematest lugudest. Juttu tuleb lendoravast Iisakul, 7. klassi tüdruku leitud teadlastele seni teadmata rändrahnust Lüllemäel, elamutele paigutatud päikesepaneelidest, kirjudest sigadest metsas ning muidugi ka koduõuele jõudnud seakatkust.

Loodusajakiri 2015-09-03
Avaldatud: 3. september 2015

Zooloog Anne Kirk räägib imetajate sigimisvalikutest: kas saada noorelt rohkeid järeltulijaid ja surra noorelt või elada kaua, väheste poegadega. Juttu tuleb asjaoludest, mis sigivust piiravad, ning katsest, mille abil see kõik on välja selgitatud. Anne Kirk on sellest kirjutanud augustikuu Eesti Looduse artiklis Hiirepoja hind.

Loodusajakiri 2015-08-27
Avaldatud: 27. august 2015

Augustikuu Eesti Looduse kaaneartikli Eesti asub kliimamuutuste tulipunktis“ on kirjutanud Tartu Ülikooli geograafid Mait Sepp, Valentina Sagris ja Tanel Tamm. Mait Sepp kinnitab saates rohketele arvandmetele toetudes, et just nii mõõdukana tunduvas Läänemere piirkonnas on kliima enim soojenenud ja et eriti tugevalt annab see tunda linnades. Juttu on ka sellest, mida tuleks juba praegu silmas pidada, et olukord meilgi tulevikus ohtlikuks ei muutuks.

Loodusajakiri 2015-08-20
Avaldatud: 20. august 2015

Eesti Põllumajandusmuuseumi vanemteadur Ellen Pärn räägib rukkist, rukkileivast ja rukkiaastast. Ajakirja Horisont suvenumbrisse on Pärn kirjutanud artikli Rukis on maja peremees.

Loodusajakiri 2015-08-13
Avaldatud: 13. august 2015

Jätkame nädala tagasi alustatud intervjuud Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professori Mart Loogiga, kes on koos noorte kolleegide Rainis Venta ja Ervin Valguga kirjutanud ajakirja Horisont suvenumbri kaaneartikli – Sünteetiline bioloogia juhib inimkonna järgmisse arenguetappi. Teises saates tuleb juttu sünteetiline bioloogia võimalustest ravimite ja muude kemikaalide ning biosensorite loomisel, samuti võimalikest tehnoloogilistest rakendustes nn intelligentsete materjalide valdkonnas. Veel räägib professor Loog sünteetilise bioloogia alastest töödest Tartu Ülikoolis.

Loodusajakiri 2015-08-06
Avaldatud: 6. august 2015

Ajakirja Horisont suvenumbri kaaneartikli – Sünteetiline bioloogia juhib inimkonna järgmisse arenguetappi – on kirjutanud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi doktorant Rainis Venta, teadur Ervin Valk ja molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog. Professor Loogi abiga püüame lahti mõtestada, mis on ja kuidas on tekkinud sünteetiline bioloogia ning mil moel saame seda enda huvides kasutada.

Loodusajakiri 2015-07-30
Avaldatud: 30. juuli 2015

Saates räägib Eesti ornitoloogiaühingu liige Ingrid Aus, kes on kirjutanud Loodusesõbra suvenumbri kaaneartikli Kodu keset linna, mille peategelased on kanakullid, kes on asunud elama Tallinna parkidesse ja haljasaladele. Juttu tuleb kanakulli välimusest, toidulauast ja elupaigaeelistustest, sellest, mis on sundinud muidu pigem inimestest eemale hoidvat metsalindu asuma elama linna ning põgusalt sellestki, et hiljuti kinnitati kanakulli kaitse ja arvukuse taastamise tegevuskava.

Loodusajakiri 2015-07-23
Avaldatud: 23. juuli 2015

Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo räägib ajakirja suvenumbri kirevast teemavalikust. Juttu tuleb sellest, kuidas metssiga on läbi aegade Eestisse tulnud ja siit jälle kadunud, mais toimunud roheliste rattaretkest, vähe tuntud loomakesest kasetriibikust, keskkonnauuringute keskuse lõkkepõletuskatsest, maheaedadest, rahvusmaastike valimisest ning pilve- ja äikesevaatlustest.

Loodusajakiri 2015-07-16
Avaldatud: 16. juuli 2015

Jätkame juttu keelteadlase akadeemik Karl Pajusaluga, kes on üks ajakirja Eesti Loodus Liivimaa erinumbri idee algatajaid ja mitme loo autor. Räägime Eesti ja Liivi keelte sarnasustest ja erinevustest, samuti sellest, miks on huvi Liivi kultuuri vastu tõusuteel, miks liivlased kadusid ja kas sel rahval võiks veel olla tulevikku.

Loodusajakiri 2015-07-09
Avaldatud: 9. juuli 2015

Hakkame tutvustama Eesti Looduse juuni-juulikuu väljaannet, mis on Liivimaa erinumber. Erinumbri idee üks algatajaid keelteadlane akadeemik Karl Pajusalu räägib, kus liivlased täpsemalt elasid ja milline oli nende keel. Juttu tuleb ka liivi lipust, Liivimaa loodusest ja küladest.

Loodusajakiri 2015-07-02
Avaldatud: 2. juuli 2015

(Hendrik Relve.)

Loodusajakiri 2015-06-25
Avaldatud: 25. juuni 2015

(Hendrik Relve.)

Loodusajakiri 2015-06-18
Avaldatud: 18. juuni 2015

Jätkame juttu Ahja jõel asuva Saesaare paisu võimalikust tulevikust. Hüdrobioloog Tauno Jürgenstein on veendunud, et pais tuleb lammutada. Ta on kirjutanud maikuu Eesti Loodusesse sel teemal artikli – Paisumeelsete lühike mälu ehk vaade Saesaare kärestikule.

Loodusajakiri 2015-06-11
Avaldatud: 11. juuni 2015

Tartu geograaf Taavi Pae räägib, miks tema arvates ei ole arukas hakata lammutama Ahja jõel asuvat Saesaare paisu. Koos Ain Vellakuga on Pae kirjutanud maikuu Eesti Loodusesse sel teemal artikli – Saesaare paisu lõhkumine paljanditele ilu juurde ei annaks.

Loodusajakiri 2015-06-04
Avaldatud: 4. juuni 2015

Tartu observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme jätkab nädal tagasi alanud juttu kliimamuutuste prognoosimise keerukusest. Eerme on kirjutanud maikuu Horisondi kaaneartikli Kirgede torm kliima ümber. Igas vaidluses ei selgu tõde.

Loodusajakiri 2015-05-28
Avaldatud: 28. mai 2015

Tartu observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme räägib, kui keeruline on prognoosida kliimamuutusi ja toob välja mõned asjaolud, mis seda keerukust põhjustavad. Eerme on kirjutanud maikuu Horisondi kaaneartikli – Kirgede torm kliima ümber. Igas vaidluses ei selgu tõde.

Loodusajakiri 2015-05-21
Avaldatud: 21. mai 2015

Eesti orhideekaitse klubi liige Ülle Jõgar räägib aasta orhideest kärbesõiest. Jõgar on sellest üsna tagasihoidliku välimuse, aga omapärase bioloogiaga käpalisest kirjutanud maikuu Eesti Looduse kaaneartikli – Kärbesõis peibutab putukaid tolmeldama.

Loodusajakiri 2015-05-14
Avaldatud: 14. mai 2015

Aprillikuu Eesti Looduses on avaldatud seitsme TÜ ja EMÜ-s töötava või õppiva loodusuurija ühisartikkel Millised rannaniidud meeldivad kahlajatele? Euroopa regionaalarengu fondi LOORA ehk looduskaitse rakendusuuringute projektist toetatud mahukat uuringut, mis selle kirjutise alus, tutvustab saates TÜ looduskaitsebioloogia teadur Riinu Rannap.

Loodusajakiri 2015-05-07
Avaldatud: 7. mai 2015

Ajakiri Horisont sai aprilli lõpus valmis mobiilirakenduse, millega on võimalik lihtsalt ja kiiresti tundma õppida pilvi ning nende tähendust ilma ennustamisel Saates räägib Horisondi pilveaabitsale sisu andnud ja lõviosa fotosid teinud ilmauurija Jüri Kamenik.

Loodusajakiri 2015-04-30
Avaldatud: 30. aprill 2015

Loodusõbra peatoimetaja Helen Arusoo tutvustab ajakirja kevadnumbrit. Tubli jagu sellest kuulub roheliste rattaretke materjalidele; 26. sõit viib ratturid Haanjamaale. Ent juttu tuleb ka Eesti ja Läti aasta loomast metsseast, kevadisest prügipõletusest ning toiduainetesse lisatavatest sulfititest.

Loodusajakiri 2015-04-23
Avaldatud: 23. aprill 2015

Ajakirja Horisont kevadnumbri kaaneartikkel kannab pealkirja Mis on 24000 aasta tagusel Siberil pistmist Euroopa ja Ameerikaga? See pajatab geeniuuringust, mis heidab valgust euraaslaste ja Põhja-Ameerika põliselanike indiaanlaste päritolu saladustele. Suurt rahvusvahelist uuringut tutvustab saates artikli autor, molekulaarbioloog ja populatsioonigeneetik Mari Järve Eesti biokeskusest.

Loodusajakiri 2015-04-16
Avaldatud: 16. aprill 2015

Jätkub nädal tagasi alanud intervjuu tänavuse aasta linnu projekti juhi ornitoloog Ülo Väliga, kes on kirjutanud Eesti Looduse märtsinumbrisse artikli Hiireviu viiuldaja taevavõlvil. Teises saates tuleb juttu hiireviu elust pärast munade munemist aprillis.

Loodusajakiri 2015-04-09
Avaldatud: 9. aprill 2015

Kahes järjestikku saates kõneleb tänavuse aasta linnu projekti juht ornitoloog Ülo Väli, kes on kirjutanud Eesti Looduse märtsinumbrisse artikli Hiireviu viiuldaja taevavõlvil. Esimeses saates keskendub Väli põhiliselt hiireviu pesitsustavadele.

Loodusajakiri 2015-04-02
Avaldatud: 2. aprill 2015

(Toomas Jüriado.)

Loodusajakiri 2015-03-26
Avaldatud: 26. märts 2015

(Toomas Jüriado.)

Loodusajakiri 2015-03-19
Avaldatud: 19. märts 2015

Helistame staazikale linnumehele Eet Tuulele, et kuulda tema röövlinnutöödest ja tänavustest aasta lindudest viudest. Tuule sulest on Loodusesõbra talvenumbris ilmunud kaaneartikkel Ootamatu kohtumine hiireviu talimaastikul.

Loodusajakiri 2015-03-12
Avaldatud: 12. märts 2015

Sõna saab Tartu Ülikooli vanemteadur, ornitoloog Asko Lõhmus. Ta räägib koos Renno Nellise, Meelis Leivitsa ja Mirjam Pulleritsuga ette võetud uuringust, mis on populaarse vormis kokku võetud Eesti Looduse loos Rähnid metsamajanduse tõmbetuultes.

Loodusajakiri 2015-03-05
Avaldatud: 5. märts 2015

Ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo tutvustab ajakirja tänavust esimest numbrit. Juttu tuleb näiteks mullusest ja tänavusest aasta loomast, Põhja-Vietnami maastikest ja inimestest ning keskkonnahoidlikust autost.

Loodusajakiri 2015-02-26
Avaldatud: 26. veebruar 2015

Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk räägib aasta puudest, kikka- ja kukerpuust. Mainimisi tulevad jutuks ka aasta linnud ehk viud, aasta loom metssiga, aasta liblikas hiidkaruslane, aasta orhidee kärbesõis, aasta muld paepealne muld ning aasta kaart füüsiline kaart.

Loodusajakiri 2015-02-19
Avaldatud: 19. veebruar 2015

Läinud neljapäeval esitles Loodusajakiri Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis kogumikku Lehed ja tähed, 7. Saates saavad sõna esitluselgi kõnelnud TA president Tarmo Soomere ning üks kogumiku autoreist, diplomaat ja teoloog Kristel Engman.

Loodusajakiri 2015-02-12
Avaldatud: 12. veebruar 2015

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar jätkab nädal tagasi alustatud juttu mullu märtsis Lääne-Aafrikas puhkenud ebolaepideemia õppetundidest. Kutsar on ebolast kirjutanud pika loo ajakirja Horisont selle aasta esimesse numbrisse.

Loodusajakiri 2015-02-05
Avaldatud: 5. veebruar 2015

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar räägib mullu märtsis Lääne-Aafrikas puhkenud ebolaepideemia õppetundidest. Kutsar on ebolast kirjutanud pika loo ajakirja Horisont selle aasta esimesse numbrisse.

Loodusajakiri 2015-01-29
Avaldatud: 29. jaanuar 2015

Saade tutvustab Eesti Looduse jaanuarinumbri kaaneartiklit Linnarebased, milles juttu selleteemalise veebiküsitluse põhjustest ja tulemustest. Rää¤givad kirjutise autorid, Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli juhataja Urmas Saarma ja doktorant Liivi Plumer.

Loodusajakiri 2015-01-22
Avaldatud: 22. jaanuar 2015

Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo tutvustab ajakirja detsembri-jaanuarinumbri olulisemaid lugusid. Saame teada, miks on viidud Eesti ilveseid Poolamaale, miks lapsevanemail tasub olla mänguasju ostes väga tähelepanelik ja mida kujutavad endast toorleivakesed, samuti kutsume loomaaia uude ja uhkesse keskkonnahariduskeskusesse.

Loodusajakiri 2015-01-15
Avaldatud: 15. jaanuar 2015

Kalateadlane Meelis Tambets Eesti Loodushoiukeskusest räägib Läänemeres ette võetud suurest looduskaitselisest ettevõttest: tuura asurkonna taastamisest. Tambets on koos kolleegide Mart Thalfeldti ja Einar Kärgenbergiga sellest kirjutanud läinud aasta viimases Eesti Looduses.

Loodusajakiri 2015-01-08
Avaldatud: 8. jaanuar 2015

Läinud aasta viimase Horisondi kaaneartikli Vaenlane valguskaablis ehk mida arvata küberkaitsest on kirjutanud meie tuntud küberkaitse spetsialist, EBS professor matemaatik Peeter Lorents. Saates räägib Lorents näiteks küberkonfliktide jaotusest ja selle koostamise keerukusest, aga ka meie hirmuäratavast (küber)tulevikust.

Loodusajakiri 2015-01-01
Avaldatud: 1. jaanuar 2015

(Hendrik Relve.)