Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan Tätte peab neid haisvaid moodustisi kalliks. Karl Ernst von Baer 200 aasta eest jällegi kahtlustas, et mere ääres kõdunevad heitmed tekitavad haigusi esile kutsuvaid kahjulikke aure. Rannarahvale oli tegu loodusanniga, millega suurendati põldude viljakust, aga mida kasutati ka ehitusmaterjali, loomatoidu ja -allapanu ning isegi ravimina.
Tekst: KEN KALLING
Mujarand Abrukal
Abruka saare põhjarannas on inimeste kätega kokku kantud pikad kiviread. Neid märganud siinkirjutaja oletas esialgu, et nii püüti suurendada mereäärseid karjamaid, takistada randa sattunud muda ja liiva kandumast tagasi merre. Et selline arutluskäik oli osaliselt õige, selgus siis, kui ilmnes, et saare põhjaranda on kutsutud Mujarannaks. „Muja“ tähendab Saaremaal muda, mis minevikus omakorda tähendas eeskätt kaldale uhutud mereheidet. Tõepoolest: sajanditagustel Abruka kaartidel on kõnesolevas piirkonnas ära märgitud „muda võtmise koht“.
Ei ole teada, kui levinud sellised adru kogumise rajatised Eestis olid. Liivlaste eluolu uurinud etnograafide kirjelduste järgi püstitati Põhja-Kuramaal merekaldale vanadest võrkudest ja okstest rajatisi, mis olid 5–15 sammu pikkused ja kulgesid rannaga risti. Neid kutsuti muda-võrkudeks (muda-vērgz) [9]. Nendega püüti Kolka ranna liivastele põldudele merest orgaanikat. Abruka rajatised on liivlaste omadest pikemad ning kulgevad merega rööbiti.
Kust pärineb sõna „adru“?
„Adru“ on mõne pruunvetika teaduslik nimetus. Eestis on tavalisim põisadru (Fucus vesiculosus). Paljud botaanilised terminid (nt sõna „vetikas“ praeguses tähenduses) tekkisid eesti keelde veidi üle saja aasta eest, „adru“ on siiski vana sõna. 1915. aastal soovitas botaanik ja looduskaitsja Gustav Vilbaste kasutada seda ka teadusterminina [22]. Teda häiris üks Postimehes ilmunud artikkel, kus tutvustati mõtet toota Läänemere adrust joodi, kuid selle vetikaliigi kohta oli tarvitatud toortõlkeid (nt kaunmuda või meremuda), pealegi oli sõna „muda“ saanud selleks ajaks eesti keeles juba selge ja teistsuguse tähenduse [3].
Eesti keele instituudi teatel on sõna „adru“ laen balti keeltest: leedu keeles tähendab šandrai (šandros) prahti, prügi või tulvavee uhtmeid. Usutavasti ilmusid balti keelte rääkijad siia kanti paar tuhat aastat eKr, misjärel hakkas jõudsalt arenema ka põllumajandus. See kajastus omakorda eesti keele sõnavaras.