Tekst. Erki Russow
Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit, neist esimeses tutvustab Erki Russow omaaegse palverännumaailma mitmekesist palet.

Juba peatselt pärast 1354. aastat tunti linnust ametlikult tunnustatud palverännukohana,
kuhu tuldi nii Liivimaalt kui ka mujalt Euroopast Foto: Erki Russow
1524. aastal seadis Viljandi komtuur Rupert de Grave end pikemale palverännakule läänekristliku maailma teise serva. Mitme aasta peale veninud reis viis isand Ruperti esmalt Jeruusalemma Jeesuse hauale, sealt Rooma Peetruse radadele ning hiljem Saksamaa kaudu Hispaaniasse Santiago de Compostelasse Jaakobus Vanema pühapaika. Reisilt naasis ta 1528. aasta hilissuvel, olles jõudnud septembri hakul laevaga Lübeckist Tallinna ja sealt tagasi Viljandi ordulinnuse kõrgete müüride vahele.