ETV saates “Osoon” peetud Eesti Looduse lugejamäng algas 12. septembril 2016 ning kestis 8. maini 2017. Kokku toimus kaheksa vooru: korra kuus andsime eetris teada küsimuse samal kuul ilmunud Eesti Looduse kohta.
ETV saates „Osoon“ peetud Eesti Looduse lugejamäng on lõppenud!
Eesti Looduse 2016/2017 hooaja lugejamäng jõudis lõpule 8. mai „Osooni“ eetris, kui tehti teatavaks Eesti Looduse aastatellimuse saaja, taimeretke võitjad ning Osooni meeskonna poolt välja pandud kalaraamatu võitja.
Eesti Looduse aastatellimus loositi välja kõigi nende vahel, kes osalesid vähemalt viies voorus: loosiõnn naeratas Mairut Marmorile.
Kõigi osalejate vahel selgitati loosi tahtel välja kaks õnnelikku, kes saavad koos kaaslasega minna taimeretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. Botaanikamatkale saavad kaaslase kaasa võtta Riin Viigipuu ja Aveliis Veskimäe. Retk tuleb juunikuus ja algab TÜ Laelatu eksperimentaalbaasi hoone eest, matka juhib ja taimi õpetab Eesti Looduse peatoimetaja botaanik Toomas Kukk. Täpne kuupäev lepitakse kokku võitjatega. Samuti läks kõikide vahel loosi „Osooni“ saatejuhi Vladimir Koržetsi kalaraamat „Koržetsi suur kalaraamat“, mille saab endale Kertu Brutus.
Palju õnne võitjatele ja sisukaid looduselamusi kõigile lugejamängu osalejatele!
Eesti Looduse toimetus ja „Osooni“ meeskond
——————————————————-
Ajakirja lugejamängu viimases voorus naeratas loosiõnn Sten Noodele, kellele saadame Tiit Leito raamatu “Maakillud meres. Eesti väikesaared” .
Kaheksandas voorus tuli Eesti Looduse aprillinumbrist leida vastust küsimusele: kui suur protsent inimese toidust saadakse tänu tolmeldajatele?
Teadlaste hinnangul saab inimene umbes 30% oma toidust tänu tolmeldajatele. Tolmeldajate üha väheneva arvukuse tõttu oleme jõudmas aga tolmeldajatekriisi, mis peale kahaneva liigirikkuse tähendab ka selget ohtu inimese toidulauale.
——————————————————-
Eesti Looduse eelviimase vooru küsimusele õigesti vastanutest oli loosiõnne Maarja Tammel, kes võitis Andres Tarandi ja Ain Kallise raamatu “Eesti tornaadod”.
Küsimus puudutas Eestist pärit kuulsat loodusteadlast ja imetaja munaraku avastajat Karl Ernst von Baeri, kelle 225. sünniaastapäeva tänavu tähistati. Baeril oli arvukalt huvisid ning ta jõudis palju, sh kogus ja uuris inimeste koljusid. Soovisime teada, mis riistapuud ta koljude mõõtmiseks kasutas. Ja vastus oli: Baer mõõtis koljusid kefalograafiga.
——————————————————-
Lugejamängu 6. vooru küsimuse õigesti vastanute hulgast sai loosi tahtel raamatu “Eesti metsad” Andres Unt. Õnnitleme!
Küsimus hõlmas tänavust aasta looma: metskitse. Soovisime teada, miks jooksevad metskitsed ringiratast, tekitades nn nõiaringe. Õigesti vastasid need, kes panid kirja, et tegu on metskitsede paaritumisrituaaliga.
Pikemalt loe tänavusest aasta loomast Eesti Looduse veebruarinumbris. Digiajakirja saab soetada Loodusajakirja e-poest!
——————————————————-
Eesti Looduse lugejamängu 5. vooru auhinnaraamatu “Metsast aeda” võitis Helve Sepp Jõgevamaalt. Palju õnne! Raamatu saadame postiga koju.
Viiendas voorus küsisime: kuidas on tekkinud Eestis ainukesena aasta ringi vett välja ajav kolme nõia kaev Ida-Virumaal?
Vastasin õigesti need, kes panid kirja, et Ida-Virumaal asuv kolme nõia kaev on tekkinud inimese kaasabil. Tegu on endise Ahtme kaevanduse käigu laest 2005. aastal läbi puuritud aukudega, mille kaudu jõuab kaevandust pilgeni täitev vesi maapinnale ja suundub siis Sanniku ojja. Nõnda ei pääse maapinnale pressiv vesi ohustama metsaalasid ja raudteetammi. Sellist päritolu ehisallikaid leidub Ida-Virumaa kaevandusaladel veelgi.
——————————————————-
Lugejamängu 4. küsimusele vastas teiste hulgas õigesti Viljo Soo, kes saab endale raamatu “Põhjamaa seened”. Saadame raamatu postiga koju! Palju õnne!
Soovisime teada, millises maailma piirkonnas, kokku Eesti-suurusel alal, ei luba karmid looduskaitsepiirangud inimesel maha pissida.
Õigesti vastasid need, kes kirjutasid meile, et seda ei tohi teha Antarktika jäävabadel aladel.
——————————————————–
Eesti Looduse lugejamängu 3. küsimuse vastajatest osutus loosiõnn Toomas Tõnissool, kellele saadame raamatu “Koržetsi suur kalaraamat” (kirjastus Sõnavald). Palju õnne!
Soovisime teada, mil moel (peale tuule ja lindude abil) võis sattuda Euroopasse Põhja-Ameerika päritolu puravik männi-kuldpoorik, kes leiti tänavu septembris ka Eestist.
Vastus: Leedu kolleegide arvates võis männi-kuldpoorik Euroopasse sattuda ka männiistikutega, kuna liik moodustab mükoriisat mändidega
——————————————————–
Mängu 2. küsimuse vastust tuli otsida loost “Naissaare mets ja teised maamärgid” ning see meile saata hiljemalt 4. novembril. Küsisime, millise maamärgi rajamist võib pidada statsionaarsete meresõidumärkide alguseks Eestis. Vastus peitus kohe loo avalõigus: selleks maamärgiks saab pidada Kõpu paaki.
Loosiõnne oli Elmo Allikul, kellele saadame raamatu „Eesti taimede kukeaabits”. Häid aabitsatarkusi!
——————————————————–
Eesti Looduse lugejamängu 1. voorus soovisime teada saada, mis on plaatloodud. Küsimusele sai vastuseid saata kuni 1. oktoobrini.
Plaatloodud on plaatjal pael levivad loopealsed, mida Eestis leidub väga vähe: asuvad Saaremaal ja Muhumaal. Teistest meie loopealsetest eristuvad need samblike liigirikkuse poolest, sh leidub ohtralt kaitsealuseid samblikke.
Loosi tahtel sai auhinnaraamatu „Eesti lindude ränne” Margit Säär. Sisukat lugemist!
——————————————————–