Ornitoloogiaühingu uued auliikmed kirjutavad linnuraamatuid ja õpetavad noori

Kuupäev:

Eesti ornitoloogiaühing nimetas 29. juunil peetud üldkoosolekul auliikmeteks Peep Veedla ja Eedi Lelovi.
Ühing nimetab auliikmeteks isikuid, kes on andnud hindamatu panuse Eesti linnustiku uurimisse, kaitsmisse ja tutvustamisse. Oma järjepideva ja kirgliku tegevusega on Peep Veedla ja Eedi Lelov toonud ala juurde hulganisti noori ornitoloogiahuvilisi ning tutvustanud linnumaailma tuhandetele eestlastele.
Peep Veedla on harrastusornitoloog, ühingu ja selle nõukogu pikaaegne liige. Aastal 2022 nimetas ornitoloogiaühing ta aasta vabatahtlikuks. Veedla on avaldanud linnuteemalisi raamatuid ning kirjutanud lindudest hulganisti luuletusi ja laulutekste. Samuti on ta televisioonis ja raadios rääkinud lindudest, nende vaatlemisest, talvisest toitmisest ja paljust muust.
Eedi Lelov on harrastusornitoloog ja ühingu pikaaegne liige, kes on aastaid populariseerinud linnuvaatlusi, õpetanud noori Pernova loodusmajas ja Sindi gümnaasiumis ning juhendanud huvilisi linnuvaatluspäevadel. Lelov on aastakümneid teinud röövlinnuseiret. Ta oli Pärnumaal tegutsenud Eesti esimese piirkondlikku linnuklubi Buteo eestvedaja, ornitoloogiaühingu kodukaku-aasta projektijuht ja kanakulli-aasta meeskonna liige.
Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul valiti ka nõukogu liikmed. Järgmiseks kolmeks aastaks valitud nõukokku kuuluvad Aarne Tuule, Andres Kalamees, Art Villem Adojaan, Eerik Leibak, Elle-Mari Talivee, Leho Luigujõe, Mati Kose, Olev Lüütsepp, Peep Veedla, Pelle Mellov, Tarvo Valker ja Urmas Talivee. Nõukogu esimeheks nimetati Leho Luigujõe ja aseesinaiseks Elle-Mari Talivee.

Eesti ornitologiaühing / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI RAAMAT 500| JUHAN KUNDER on pannud aluse taimeteaduse eestikeelsele sõnavarale

Tekst: TOOMAS KUKK Kooliõpetaja Juhan (Johann) Kunder (1852–1888) jõudis oma...

Tehismärgalade toitainerikas sete parandab põllumaa viljakust

Kümme aastat tagasi rajati Eestis esimene suuremõõtmeline puhastus-tehismärgala ehk...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST| Loodus: vaba ja vältimatu

Inimene võiks niisamuti elada nagu kuklane: oma pesas ja...

Üraskid puus ehk Kas talvine sanitaarraie on otstarbekas?

Sel sajandil on kuuse-kooreüraskil Eestis tavapäraselt arenenud aastas kaks...