Novembri-detsembri Horisondi kaaneloos „Mõtlemise retsept ajule ja arvutile“ uurivad Andres Laan ja Jaan Aru, kas meid üha enam ümbritsevatel tarkadel masinatel on mingisugune seos inimliku mõtlemisega või on need hoopis muud moodi elukad?
Teema „Mikroprügi ja prügisaared meres“ käsitlemisel tõdeb Kati Lind, et Vaikse, Atlandi ja India ookeani hoovuste keeristes triivivad hiiglaslikud prügisaared. Ekslikult arvatakse, et tegu on saartega, millel on võimalik kõndida. Tegelikult moodustuvad need enamjaolt väikestest silmaga peaaegu nähtamatutest osakestest – mikroprügist. Valdavalt plastist koosnev prügisupp on oht merekeskkonnale.
Kohanimi Tõravere seostub juba aastakümneid Eestimaal täheteadlaste ja astronoomidega, kes on rahavale teadmisi jaganud juba 50 aastat. Ühte neist, astronoom Tõnu Viiki usutles meie toimetaja Toomas Tiivel.
Henri Ormus leiab enda loos „Tuumajaam – müüdid ja tegelikkus kaalukausil“, et tulevikku vaadates on ilmselge, et Eesti energiasektor vajab täielikku ümberkorraldamist. Fossiilsete kütuste kasutamist ja süsinikurikaste heitmete keskkonda paiskamist tuleb energiatootmises vähendada ning tuuma- ja taastuvenergia osakaalu järsult kasvatada.
Kui on isu täpsemalt teada saada, kuidas Friedrich Georg Wilhelm Struve omal ajal Friedrich Georg Wilhelm Struve maakera kuju ja suurust mõõtis, siis tuleb kindlasti lugeda Janet Laidla artiklit „Struve kaar kümme aastat UNESCO maailmapärandi nimekirjas“. Struve geodeetiline kaar ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde ning selle 2820 km pikkuse kaare Eesti piiridesse jäävatest punktidest on UNESCO kaitse alla võetud Simuna–Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu tähetorn.
Uurime, miks on see nii, et kui keegi matemaatikuist lahendab mõne matemaatilise suurprobleemi, siis teised ei saa sellest kohe kuidagi aru.
Rubriik “Üksainus küsimus” uurib omakorda, kuidas mõjutab viimasel ajal palju kära tekitanud pagulasränne Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide rahvastikku. Jätkub “Kosmoseroonika”, “Sõnaloos” otsib Udo Uibo sõnade “pärl” ja „pärlmutter“ päritolu, “Eesti asjas” kirjeldab Karoliine Korol konservaatoritele väljakutseks olevat laialt kasutatud materjali- porolooni. “Arhiivi aare” piilub Tallinna linnaarhiivis hoitava üliharuldase paunköites linnakoodeksi kaante vahele, Tavo Romann näitab lähivaates veetilka räni pinnal ja “Igameheteadus” kutsub mööda kromosoome liuglema.
Nuputamiseks “Sarnasteks kujunditeks jagamisi“ ja “Arva ära! Leiutajate eri”.
Ajakiri saadaval ka digikujul!