Tekst ja fotod: SULEV KUUSE
Inglismaa Leonardo da Vinciks kutsutud Robert Hooke (1635–1703) uuris esimese inimesena elusorganisme enda leiutatud mikroskoobiga: vaatles loodust suurendatuna kahe kumerläätse abil. Koos Antonie van Leeuwenhoekiga panid nad teineteisest sõltumatult aluse mikroskoopiale kui uurimismeetodile. Hooke’i 1655. aastal ilmunud raamatust „Mikrographia“, milles ta jagas avastusi mikromaailmast ja seda, kuidas mikroskoop laiendab meie tajude piire, kujunes maailma esimene teaduslik menuk.
Tänapäevane mikroskoop võib olla lihtne ja sobida isegi algajale huvilisele, ent ka äärmiselt kõrgtehnoloogiline teadusaparatuur (elektronmikroskoopiast saab lugeda Eesti Looduse 2021. aasta detsembrinumbrist, biokuvamisest 2022. aasta mainumbrist).
Selleks et töötada valgusmikroskoobiga, on vaja eelteadmisi. Siin on mehaaniline osa, valguse suunamiseks mõeldud peegel ja objekti lähedale ulatuv objektiiv ning okulaar, mille ülesanne on valgus objektiivilt kinni püüda ja kujutis vaatajani juhtida (joonis 1).
Uudishimulik noor teadusjünger saab loodust lähemalt uurida ka kergemal viisil. Kõige lihtsam on loomulikult vaadelda kõike hästi lähedalt, nii et silm veel seletab. Kui silma lahutusvõimest jääb väheseks, on võimalik kasutada luupi, et jälgitav objekt oleks mõnevõrra suurendatud. Kui kasutada veebis otsingusõna „luup“, saate tulemuseks sadu eri otstarbeks mõeldud ja ulatusliku hinnavahega plastist, metallist ja klaasist suurendusvahendeid.
Luupi kasutatakse ka argielus
Nüüd on vaja selgeks teha, milleks soovite luupi kasutada. Luubiga saab lugeda väikest kirja, niiti nõela taha ajada, vaadelda ning lähedalt uurida putukaid ja muid pisikesi loomi. Entomoloogid saavad luubi abil preparaadist parema vaate. Samuti on ta filatelisti tööriist. Luup abistab nägemispuudega õpilasi, sel juhul võib peale luubi olla komplektis näiteks helisalvestis, kuhu on lisatud selgitused.