Tekst: RAGNAR NURK
Ükskõik, kuidas hinnata Eesti minekut Põhjasõja tõttu Vene võimu alla, oli see Venemaa ajaloos siiski aeg, millal Peeter I püüdis lähendada oma maad Lääne-Euroopale. 1704. aastal oli Narva kõige euroopalikum linn Venemaa valduses. Peetrile oli isiklikult tähtis varem selle linna all kogetud kaotushäbi maha pesta. Mis võinuks triumfi paremini esile tõsta kui ehitada valmis rootslastel pooleli jäänud linna peavärav, kinnitades sellele oma sümbolid?
Rootslaste alustatud Kuningavärav
Rootslastel olid Narvaga suured lootused ja suurejoonelised linnaehituskavad. Rootsi kuningriik hakkas Narva linna laiendama ja kindlustusi uuendama 1680. aastate alguses. Kindralkortermeister Erik Dahlberghi projekti järgi rajati võimsad bastionaalkindlustused ja planeeriti korrapärase tänavavõrguga Uuslinna linnaosa. Linna uus peavärav – Kuningavärav (rts Konungs port, sks Königspforte) – kavandati põhjasuunda Gloria ja Honori bastioni vahelisele kurtiinile.
Seni on valitsenud segadus, millal Kuningavärav ehitati ja milline oli selle arhitektuur. Alates Sten Karlingi 1930. aastatel ilmunud Narva Rootsi-aegset arhitektuuri käsitlevast uurimusest on arvatud, et Kuningavärav jõuti valmis ehitada juba Rootsi võimu viimastel aastatel ja et see sarnanes ühe Rootsi sõjaarhiivis säilinud visandiga, mida Karling on omistanud Dahlberghile endale. Värava ehitust hakati tõsisemalt plaanima 1690. aastate alguses, kui jõe poolt alustatud uute bastionide ehitusega oli jõutud sinna kanti, kuid enne Põhjasõda suudeti rajada ainult vundament. Raidkivid värava jaoks saabusid Märjamaalt alles 1700. aasta kevadel, kui Põhjasõda oli juba alanud.
Põhjasõja ajal eksisteeris tõenäoliselt ajutine puust väravaehitis. Veel ühel 1703. aasta kevadest pärineval plaanil pole mingit suuremat väravaehitist kujutatud. Seletus on lihtne: et suurendada kindluse kaitsevõimet, oli rootslastel palju tähtsamatki teha. Pole kahtlust, et kivist värav sai valmis alles Vene võimu esimestel aastatel. 1721. aastal, kui Põhjasõda oli võidukalt lõpetatud, lasi Peeter I kuulutada end imperaatoriks ehk keisriks. Selle järgi sai värava nimeks Imperaatori- ehk Keisrivärav (vn Императорскіе ворота, sks Kaiserpforte).