Keskkooli ajal huvitas mind põhiliselt sport. Ka kirjandite kirjutamine kukkus hästi välja ja tundsin huvi ajaloo vastu.
Ajalugu oligi ainuke aine, mis mind teismeeas sügavamalt huvitas. Eriti Eesti muinasaeg ja tolleaegne vabadusvõitlus.
See oli muidugi teismelise romantilispatriootiline huvi. Suurem huvi teaduse vastu tekkis alles pärast keskkooli, Tartu
ülikooli aastatel. Siis hakkasid peale ajaloo sügavamalt huvi pakkuma ka geograafia, filosoofia, teoloogia ja semiootika.
Nimetan möödunud sajandi 90ndaid Tartu ülikoolis „õndsaks Tulviste ajastuks“, kuna olin sedasorti üliõpilane, kellele
meeldis kuulata väga paljusid kõrvalaineid eri teaduskondades. Ajal, kui Peeter Tulviste oli Tartu ülikooli rektor, sai sellist igavese tudengi tüüpi elu endale veel lubada. Hiljem, uue aastatuhande algul, poleks see enam võimalik olnud, aga selleks ajaks sai mul ülikool juba lõpetatud.
Pärast ülikooli, kui minust sai vabakutseline kirjanik, suurenes huvi teaduskirjanduse vastu veelgi. Eelkõige lugesin
muidugi populaarteaduslikke väljaandeid, aga hakkasin sügavuti uurima ka filosoofiat, astronoomiat, geograafiat ja
semiootikat. Selles vallas lugesin ja loen siiani teaduslikke artikleid ja raamatuid.