Miks eesti keeles on taimedel tütred ja loomadel pojad?

Eesti Looduse toimetus uuris juuninumbris eesti keele instituudi direktorilt Urmas Sutropilt, miks taimedel on tütred ja loomadel pojad.

„Tütartaim” ja „loomapoeg” on eri kategooria mõisted. Esimesel juhul räägime vegetatiivselt paljundatud taimedest ja teisel juhul järeltulijatest (poegadest). Esimene on erialakeelne tõlkelaen, teine kuulub rahvakeelde.

Aga ka taimedel võivad olla pojad. Eesti keele seletussõnaraamatus on sõna „poeg” üks kõnekeelseid tähendusi ’pistik, tütartaim’ ja näited: Tahtsin su kaktuselt poega võtta ja kasvama panna. Maasikad ajavad tänavu hirmsasti poegi. Guugeldades selgub, et „taimepoeg” on ka lihtsalt noor väike taim, nt taimepoeg maksis neli eurot; taimepoeg võetakse külvipotist ettevaatlikult välja; eesti oludesse sobivad magnooliapojad.

„Tütartaim” on moodustatud kas saksa või vene keele malli järgi: Tochterpflanze,  дочерное растение. Terminina võeti sõna esmalt kasutusele võsunditega paljundatavate taimede, nt maasikate kohta. Praegu võib see tähistada igasugust vegetatiivselt paljunenud või paljundatud taime, ka meristeemset. „Tütartaim” on metafoor: ema(taim) ja tütar(taim) on seotud nabanööriga (võsund). Põhjus, miks terminina ei võetud kasutusele meessoost järglase nimetust, on ilmselt see, et tütar ja ema on omavahel sarnasemad kui ema ja poeg. Tänapäeval võiks kasutada metafoori, et tütartaim on kloonitud.

Arvatavasti hakkas sõna „tütartaim” eesti keeles laiemalt levima 1960. aastatel, kui inimesed hakkasid Mähedel–Muugadel agaralt aiandusega tegelema. Loomadel ja ka taimedel on pojad selle pärast, et eesti keeles on meessugu olnud markeerimata ja üldistunud ka naissoo kohta. Meil on järglaste tähenduses karupojad, kassipojad, koerapojad, linnupojad, kurepojad, kanapojad, aga ka kaktusepojad ja taimepojad.

„Poeg” on aga üldnimetus. Lehmal, põdral ja hirvel on vasikad, koeral, rebasel, hundil ja ilvesel kutsikad, kitsel, metskitsel ja lambal talled, hobusel varsad, seal põrsad, kanal, pardil ja hanel tibud, kaladel maimud. Need järglaste nimetused vastavad inimese lastele, aga inimese puhul on nii „poeg” kui ka „tütar” lapse alammõisted, „loomapoeg” on aga kutsika, talle või varsa ülemmõiste.

Taimed ja loomad sigivad, paljunevad, annavad järglasi. Eesti keeles loomad poegivad, aga taimed ei tütri. Hoolimata sellest ei ole tütartaimede ja loomapoegade abil võimalik konstrueerida mingit sootunnustel põhinevat taime- ja loomariigi erisust eesti keele maailmapildis.

Loe ka teisi lugusid juuni-juulinumbri Eesti Loodusest