Märtsi Horisont otsib mõistatuslikult kadunud allveelaeva Kalev

Kuupäev:

Horisondi märtsi-aprillinumbri kaanel on sõjaeelse Eesti vabariigi esindussõjalaev Kalev. Koos sõsarallveelaeva Lembituga jõudis Kalev Tallinna kodusadamasse 1937. aastal. Juba 1941. aasta oktoobris kadus Kalev oma teist lahinguülesannet täites jäljetult. Kalevi vrakki on tulutult otsitud aastakümneid. Eelmise aasta detsembris käisid uurijad kontrollimas üht järjekordset „kahtlast“ vrakki. Kas üks Eesti 20. sajandi sõjandusloo intrigeerivamaid mõistatusi on viimaks lahenemas? Sellest kirjutab artiklis „Ring tõmbub koomale: jäljetult kadunud allveelaeva Kalev otsinguil“ merearheoloog ja Eesti meremuuseumi teadur Vello Mäss.

Ulvar Käärt on usutlenud Tartu ülikooli meestekliiniku juhti Margus Punabit. Uuringud näitavad, et arenenud riikides on meeste viljakus viimaste aastakümnetega kahanenud enam kui poole võrra. Miks küll ometi? Juttu tuleb nii sellest kui ka teistest meeste ihuhädadest, meeste tervisekäitumisest, aga ka meestest kui nõrgemast sugupoolest.

Ajaloolaste Ulrike Plathi ja Kaarel Vanamöldri sulest on ilmunud artikkel, milles vaadeldakse loomaõigusluse arengut 19. sajandi Liivimaal. Selgub, et 19. sajandi teisel poolel oli Riia üks Venemaa modernsemaid keskusi ja just seal asutati „loomaprobleemi“ lahendamiseks tollase impeeriumi esimene loomakaitseselts.

Kosmoselugude sarja artiklis „Tumeaine meis ja meie ümber“ selgitab Tartu observatooriumi vanemteadur Antti Tamm, kas meil tasub uskuda viimasel ajal levinud hirmutavaid väiteid, mille järgi võib tumeaine põhjustada vähki ja et see salapärane „ollus“ võis hukutada dinosaurused.

Horisont on käinud Tallinna tehnikaülikoolis tegutsevas ainulaadses tööstuskeemialaboris; avaldatud reportaažis on lähemalt uuritud, kuidas seal üritatakse põlevkivist väärt molekule välja pigistada.

Uuendusena alustab rubriik Aafrikast: ajaloolane Karin Veski tutvustab Musta Mandri ajalugu, kultuuri ja loodust. Veel saab lugeda sõnadest „taaler“ ja „dollar“, pommtsükloneist, ilma ja kuritegevuse vahelistest seostest, Tartu ülikooli muuseumis hoitavast kilogrammi etalonist, ajalooallikana kõnelevatest vanadest seinapiltidest ning Eesti muutumisest moodsaks teadusriigiks. Mõtteid teadusest jagab kirjanik Anti Saar. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb leida trigonomeetriata kujundite pindalade suhted, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Horisondi digiajakirja saate osta siit.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Narva Keisrivärav –Domenico Trezzini senitundmatu arhitektuuriteos

Tekst: RAGNAR NURK Ükskõik, kuidas hinnata Eesti minekut Põhjasõja tõttu...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...