Äsja ilmunud ning tavapärasest paksem ja sisukam märtsi-aprilli Horisont räägib Eesti keskaja linnadest ja linnakultuurist. Koostöös Tallinna ülikooli keskaja keskuse ning Eesti kultuurkapitali ja Tallinna linnaarhiivi toel ilmunud erinumbris kirjutavad:
Marika Mägi, Kersti Markus: Tallinna algus;
Heiki Valk: Üks kindel linn ja varjupaik;
Linda Kaljundi: Kuidas, miks ja millal sündis Dannebrogi legend?;
Priit Raudkivi: Must surm Liivimaal;
Anti Selart: Keskaja Liivimaa väikelinnade kaotatud võimalus;
Arvi Haak: Keskaegse Tartu esimene aastasada;
Anton Pärn: Aitelamu – vanim linnakodaniku maja;
Inna Jürjo: Linnaelanik aja kütkeis; Kohaliku kulinaaria tähed -sealiha, õlu ja leib;
Marek Tamm: Tallinna dominiiklased 13. sajandi rahvusvahelistes võrgustikes;
Erki Russow: Isikliku vagaduse ainelised jäljed;
Anu Mänd: Naine keskaegses Tallinnas: Michel Sittowi ema;
Juhan Kreem: Tallinn – hobuste linn?
Ivar Leimus: Tundmatu Matheus Spielmann;
Intervjuu Jüri Kivimäega;
Jaak Mäll ja muuseumipärl: Haapsalu linnuse “potikoerad”;
Lembi Lõugas ja teine maailm: Mis kalaga on tegu?
Martin Malve luu-uurija leid: Opereeritud kolju Valjala kirikaiast;
Tiina Kala: Pirita kloostri nunna kiri Tallinna raele;
Ain Kallis: Ilm ja keskaeg;
Udo Uibo sõna lugu: Kool;
Piret Pappel: Populism ja vaktsiinivastasus kõnnivad käsikäes; Nanoosakesed panevad hiiri infrapunavalgust nägema;
kirjanik Mathura M Lattik endast ja teadusest;
Tiit Kändler ja raamat: Aega ei olegi olemas;
Tõnu Tõnso Enigma: Pentamino kujunditest ruudud;
Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla mälusäru.