Mai Horisont jälgib ja kompab uusi horisonte

Kuupäev:

Seekordses numbris hoiame pilku silmapiiril Eesti tudengisatelliidiprogrammi ESTCube-1 eestvedaja Mart Noorma ning ESTCube-1 enda kaasabil. Põnevaid horisonte ja nendeni jõudmise lugusid jutustab artiklis “Meie kosmosekuubiku aasta” Mart Noorma ise.

Seni rääkimata lugude kõrval pakume ka uhkeid kollaaže, mis kokku pandud ESTCube-1 tehtud fotodest: kaanelt leiate Eesti, sisust Põhja-Aafrika ja Vahemere piirkonna uhke panoraami, mille on pildiks vorminud Henri Kuuste. Lisaks neile sisaldab Horisont ESTCube-1 meeskonna liikme Erik Kulu koostatud maateaduslikku viktoriini, mille kolm võitjat saavad ESTCube’i tiimi T-särgi ning võimaluse külastada koos pere või sõpradega Tõraveres Tartu Observatooriumis tegutsevat ESTCube’i sidejaama ja kosmosetehnoloogia laboreid.

Kõrgusesse vaatavad ka Jüri Kamenik ja Ain Kallis, kes küsivad “Kas tõesti ilmarelv?” ning pakuvad teaduslikku ülevaadet joonpilvedest ja tänapäevastest ilma mõjutamise võimalustest. Tõuke selleks on andnud viimasel ajal kulutulena levivad vandenõuteooriad: asjaolu, et ilmarelva on kasutatud ja atmosfääri mõjutatud, on andnud alust hirmudele ning tõstatanud süüdistusi selle võimaliku rakendamise kohta ka juhtudel, kus ilmarelvaga tegu pole olnud.

Meedikute Ele-Liis Esvaldi ja Andres Salumetsa lugu “Munarakk. Naise habras pärand” räägib sellest, et ligikaudu iga kümnes paar on viljatu ning vajab lapse eostamisel meditsiini abi. Kas me saame lapsi soovivatele paaridele keelata midagi, mida nüüdisaegne meditsiin ja teadus võimaldavad? Juttu on nii teemaga seotud eetilistest probleemidest kui ka võimalustest, mida tänapäevane meditsiin siis ikkagi pakub.

Indrek Rohtmets rändab Kalaharis, mis on tuntud suurte kaslaste poolest. Ulvar Käärt on käinud Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis, mis ei tähenda pelgalt töölaua ja raamaturiiulitega tööruumi, vaid midagi tunduvalt enamat.

Missugused on “Uued tuuled õigusteaduses”, käis Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi professorilt Katrin Nyman-Metcalfilt küsimas toimetaja Toomas Tiivel. Kõige muu hulgas on Katrin Nyman-Metcalf tegelenud ka kosmoseõigusega ja on seeläbi seotud ka ESTCube-1 projektiga.

Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb näitleja ja laulja Heino Seljamaa.

Paepaladest tutvustavad Rein Einasto ja Aat Sarv meie parimat ehituskivi – Tallinna paasi. Tiit Kändler aga arvab, et “Astronoomia vajab oma Boltzmanni”. Miks, lugege ajakirjast. Olümpiaadi-rubriigis tutvustab Viire Sepp stipendiumiprogrammi, mis suunatud stimuleerima noorte arengut.

Nuputajatele pakume lahendada ristsõna, võimalust tegeleda pentaminoga ning vastata tuntud mälumängurite Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla küsimustele.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Narva Keisrivärav –Domenico Trezzini senitundmatu arhitektuuriteos

Tekst: RAGNAR NURK Ükskõik, kuidas hinnata Eesti minekut Põhjasõja tõttu...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...