Komodo varaan on maailma suurim sisalik, kelle põnevad kohastumused (näiteks mürginäärmed) on zoolooge väga pikka aega paelunud. Nüüd on selgunud, et varaanihambaid kaitseb ainulaadne kate, mis hoiab hammaste sakilised servad teravana ega lase neil kuluda. Seda laadi katte olemasolu polnud varem teada ühegi loomaliigi puhul.
Kate avastati siis, kui zooloogidele oli jäänud silma, et komodo varaani hambatippe ja sakilisi servi katab oranž kiht. Seda uurides ilmnes, et hambaemail sisaldab rohkesti rauda, mis muudab hambad eriti tugevaks ja kulumiskindlaks. Nii saavad komodo varaanid isegi suurest saakloomast kogukaid tükke rebida ega pea kartma hammaste kulumise pärast.
Täiskasvanud komodo varaan võib kasvada kolme meetri pikkuseks ja kaalub keskmiselt 80 kilogrammi. Liiki leidub vaid Väikestel Sunda saartel, nagu Komodol, Floresel ja Rincal. Varaanid kütivad peaaegu kõiki loomi, kellest nende jõud üle käib: väikelinnud, pühvlid või hoopistükkis liigikaaslased. Mõnel juhul on komodo varaani rünnaku tõttu hukka saanud ka inimesed.
Londonis asuva King’s College’i teadlased on uurinud komodo varaanide hambaid ja nende ehitust nii skaneeriva elektronmikroskoobiga kui ka röntgenspekroskoopia abil. Hambaemail osutus õhukeseks, vaid 20 mikromeetri paksuseks, kuid selle välimine paari mikromeetri paksune kiht sisaldas tsinki ja ohtralt rauda. Võrdluses teiste roomajaliikide hammastega selgus, et sellist rauarikast katet leidub ka teistel varaanidel ja krokodillidelgi. Tõenäoliselt on kate roomajate seas laialt levinud, kuid seda ei ole varem lihtsalt avastatud.
Komodo varaani hambad sarnanevad kujult türannosauruste ja teiste röövtoiduliste sauruste omadega. Sestap arvavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution ilmunud uurimuse autorid, et rauarohke kate võis olla juba hiidsisalikel. Selle kohta nad tõendusmaterjali ei leidnud. Samas ei saa välistada, et rauarikas kiht võis kaitsta röövtoiduliste hiidsisalike hambaid, kuna kivististe keemiline koostis võib olla aastamiljonite jooksul muutunud. Seda probleemi tuleb veel uurida.
Võib-olla saavad uuest zooloogiateadmisest kasu olla isegi hambaarstid. Varaanihammaste kattekihti jäljendades võidakse leida uusi viise, kuidas inimese hambaemaili tugevdada või uuendada.
Nature Ecology & Evolution