Linnuvaatluspäevadel märkasid vaatlejad kõige enam merivarte

Kuupäev:

Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid kohalikud linnuvaatlejad kokku 117 428 lindu. Linnuhuvilistele jäi kõige arvukamalt silma merivart.

Põõsaspea neemel toimunud linnuvaatluspäeval ja ka iseseisvalt vaatles 5.–6. oktoobril rändlinde 110 inimest, kes loendasid üle Eesti kokku 117 428 lindu 168 liigist. Kõige arvukam liik oli merivart, keda märgiti üles 26 218 isendit. Väga palju märgati ka auli (12 884 isendit), valgepõsk-lagle (9071 isendit), viuparti (8949 isendit) ja mustvaerast (5471 isendit).

Üllatuslikult kohtasid vaatlejad Põlvamaal ka aasta lindu kägu, kes lahkub talvitusalale tavaliselt augustis-septembris. Põnevamad vaatlused olid veel randkiur, stepi-loorkull, jõgivästrik ja vaenukägu.

Põõsaspea neemel, kus sel aastal on käimas suur rändeloendus, osales linnuvaatluspäeval 30 inimest, sealhulgas Soomest ja Prantsusmaalt. Põõsaspeal nähtigi kõige enam merelinde: merivarte, kaure, aule. Vaatlejad said jälgida ka välja-loorkulli ja rabapistriku möödalende.

Põõsaspeal tehtud vaatluste kokkuvõtet saab lugeda siit. Kõiki EuroBirdwatchi ajal tehtud vaatlusi näeb portaalist elurikkus.ee.

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimusid 32. korda. Euroopas ja Kesk-Aasias vaatles möödunud nädalavahetusel 25 000 inimest kokku 3,57 miljonit lindu. Kokkuvõtet saab vaadata lehelt www.eurobirdwatch.eu.

Eesti ornitoloogiaühing / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI RAAMAT 500| JUHAN KUNDER on pannud aluse taimeteaduse eestikeelsele sõnavarale

Tekst: TOOMAS KUKK Kooliõpetaja Juhan (Johann) Kunder (1852–1888) jõudis oma...

Tehismärgalade toitainerikas sete parandab põllumaa viljakust

Kümme aastat tagasi rajati Eestis esimene suuremõõtmeline puhastus-tehismärgala ehk...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST| Loodus: vaba ja vältimatu

Inimene võiks niisamuti elada nagu kuklane: oma pesas ja...

Üraskid puus ehk Kas talvine sanitaarraie on otstarbekas?

Sel sajandil on kuuse-kooreüraskil Eestis tavapäraselt arenenud aastas kaks...