Mullu 20. detsembril Eesti maaülikoolis doktoritöö kaitsnud Vivian Kuuse uurimused kinnitavad, et taime kasvuaegne kõrgem temperatuur mõjutab suuresti taimeanatoomiat ja fotosünteesi.
Selleks et tulevikus kasvatada meie keskkonda kõige paremini sobivaid taimeliike ja -sorte, on vaja süvitsi mõista, kuidas taimed loodusega kohanevad ning millised muutused toimuvad nende elu jooksul. Kohanemisel etendab suurt osa taimede siseehitus. Vivian Kuusk soovis oma doktoritöös „Role of leaf anatomy in photosynthetic modifications during plant ontogeny and upon environmental acclimation“ („Lehtede anatoomiliste muutuste roll taimede fotosünteesivõime määramisel“) mõista taimede anatoomia muutusi, mis leiavad aset keerulistes oludes: kui noor taim ennast oma kasvukohal sisse seab ja kui taim peab kasvama kõrgemal temperatuuril kui tavaliselt.
Taimed on Maa ökosüsteemi kõige tähtsam komponent, sest neist sõltuvad kõik teised elusolendid. Kuna taimed ei saa asukohta vahetada, on neil evolutsiooni käigus tekkinud võime oludega kohaneda. Kui taim on alles väike, on talle kõige olulisem jääda ellu, kasvada piisavalt kiiresti ning kasvatada endale tugevad lehed ja juured.
Vahemere maades kasvavate männiliikide näitel on Kuusk selgitanud, kuidas puude fotosünteesivõime muutub olenevalt okaste anatoomiast ja mis seda põhjustab. Doktoritöös on antud täpne ülevaade okaste muutustest vanuse suurenedes ja nende seostamine fotosünteesivõimega. See teeb töö ainulaadseks.
Ühtlasi on Kuusk uurinud harilikust kõrgema kasvutemperatuuri mõju taimeanatoomiale ja isopreeni eritamisele. Isopreeni eritavad peaaegu kõikide taimede lehed. See on maailmas enim levinud lenduv ühend, mille emissiooni mõjutab tugevalt taime kasvukeskkond. Metsast õhku jõudval isopreenil on tähtis osa pilvede tekkes.
Kuna tegemist on laialt levinud üliolulise ainega, on vaja täpselt teada selle eritumise nüansse, et isopreeniga seotud mudelid ja tulevikuennustused oleksid täpsemad.
Vivian Kuuse on teinud kindlaks, et kasvuaegne kõrgem temperatuur muudab olulisel määral lehe anatoomiat ning seetõttu ka fotosünteesi ja isopreeni eritumist lehe pindala kohta. Doktoritööga saab tutvuda Eesti maaülikooli digiarhiivis EMU DSpace.
Eesti maaülikool /Horisont