Aastaks 2050 kannatab suur hulk vanemaealisi piinavate kuumalainete käes ja juba praegu peaks mõtlema, kuidas kliimamuutusega seotud terviseriske maandada.
Ajakirjas Nature Communications ilmunud uuringu kinnitusel lisandub riskirühma kuni 250 miljonit vanemaealist, kõige tõsisem on kliimamuutuse mõju Aafrika ja Aasia vanuritele.
Vanemaealiste osakaal maailma rahvastikus kasvab hoogsalt ja 2050. aastaks peaks vähemalt 60 aasta vanuste inimeste hulk kahekordistuma. Neid saab olema ligi 2,1 miljardit. Kaks kolmandikku eakatest elab vaesematest piirkondades, kus kliimamuutuste mõju on ilmselt eriti tuntav. Kuumalainete kestus, sagedus ja intensiivsus mõjutavad elu teises pooles tervist otseselt. Vanema inimese keha kuumeneb kergemini üle, samuti võimendab ränk temperatuuritõus seniseid tervisehädasid.
Populatsiooni tasandil on vanemaealiste selliseid terviseriske uuritud üsna vähe. Värskes uuringus ennustatakse, et üle 23 protsendi eakatest hakkab elama piirkondades, kus nad kogevad ligi 40 Celsiuse kraadist kuumust. 2020. aastal oli selliseid inimesi 14 protsenti kõikidest neist, kes on vähemalt 69 aastat vanad.
Piirkondades, kus rahvastik vananeb ja kuumalainete tõenäosus kasvab, peaksid valitsused hakkama kohe mõtlema, kuidas muutustega kohaneda ja tervishoid ning sotsiaalsüsteem muutunud olukorraks valmis panna.
Piret Pappel