Vladislav-Veniamin Pustõnski
Viimati käis Apollo ekspeditsioon Kuul üle 50 aasta tagasi, kuid juba praeguse aastakümne lõpuks peaksid inimesed taas meie maakera kaaslase pinnale jõudma. Selle ootuses on Kuu-uuringud taas hoogustunud, mitu riiki ja isegi erafirmad on saatnud sinna kosmoseaparaate. Ehkki uut infot on palju, pakuvad Apollo programmist pärinevad Kuu-fotod endiselt väärtuslikke andmeid. Ajakohased uurimismeetodid, nagu arvutipõhine fotogramm-meetria, võimaldavad neid ajaloolisi fotosid uurida uue pilguga.
Astronaudid pildistavad Kuud
Apollo programmi kuuel maandumismissioonil astus Kuu pinnale kaksteist inimest. Astronaudid tegid ulatuslikke teadusuuringuid ja jäädvustasid oma tööd ka fotodel. Apollo 11 meeskond tegi 2,5 tundi kestnud välitöödel umbes 120 pilti, kuid viimaste ekspeditsioonide kolmepäevaste missioonide tulemusel saadi tuhandeid fotosid.
Selleks kasutati eriliselt kohandatud Hasselbladi keskformaadi kaameraid. Aparaadilt eemaldati pildiotsija, kuna astronaudid ei saanud seda kiivri tõttu kasutada, ja suurendati hoobade mõõtmeid. Ülekuumenemise vältimiseks värviti kaamerad heledaks ja eemaldati kõik määrded, et need vaakumis ei aurustuks. Filmi ette paigaldati märgistustega plaat: nõnda tekkisid fotodele väikesed ristid, mis aitasid korrigeerida töötlemise moonutusi. Kaamera peaobjektiiv oli Zeiss Biogon, millega sai teha vähimate moonutustega pilte. Viimastel missioonidel oli kaamerale lisatud teleobjektiiv, jäädvustamaks kaugemaid objekte. Fotod talletati Kodaki filmile.
Kuu-kaamera Hasselblad 500EL. NASA
Et kaameraid oleks mugavam kasutada, olid need kinnitatud astronautide rinnale, kuid vajaduse korral sai neid hõlpsasti lahti võtta. Pildistamise plaan oli hoolikalt ette valmistatud: astronaudid tegid panoraamvõtteid, jäädvustasid varustust ja pinnaseproovide võtmise kohti. Peale fotokaamerate rakendati 16 mm filmikaamerat ja telekaamerat, millega edastati otseülekandeid juhtimiskeskusesse. Seega on Kuu ekspeditsioonide kohta talletatud väga põhjalik fotodokumentatsioon.
20. juunil 1969. aastal esimesed inimesed Kuule toonud missiooni Apollo 11 kuumooduli piloot Buzz Aldrin seisab mooduli jala lähedal. Missiooni ülem Neil Armstrong tegi selle ikoonilise foto 70 mm Kuu-kaameraga. Aldrini skafandri visiiril on näha peegeldumas ka Armstrong ise, heleda täpina Maa, kuumoodul Eagle ja selle lähedale asetatud USA lipp ja teaduslike katsete seadmed. Armstrong hoidis kaamerat kergelt pööratuna, lõigates sel moel pildi ülaservaga ära Aldrini elusüsteemiga seljakoti pealmise osa ja sellel olnud sideantenni. Seda üldsusele mõeldud fotot on veidi pööratud päripäeva, et anda Aldrinile loomulikum püstine asend. Tema pea kohal on lisatud ka musta ala, et taastada puuduv Kuu taevas. NASA
Kuu pildid ja fotogramm-meetria
Olen alati olnud suur kosmosetehnika ja Apollo programmi huviline. Kuu fotosid vaadates tekkisid mul küsimused: kas saaks täpselt teada, kus seisis astronaut kaameraga?, kui kõrge oli lipumast või kui täpselt oli sideantenn suunatud Maa poole? Üksik foto ei anna vastuseid, kuna pildistamisel projitseeritakse kolmemõõtmeline ruum kahemõõtmelisele filmipinnale, niimoodi kaob paratamatult osa infost. Näiteks ei näita üks foto mõne objekti kaugust, sest kauge suur objekt võib paista samasugune kui lähedal asuv väike objekt. Küll aga saab mitme eri nurkade alt tehtud foto abil määrata objektide kuju, asukoha ja isegi kaamera koordinaadid ning suuna. Seda võimaldab fotogramm-meetria: teadusharu, mis määrab matemaatilise analüüsi teel objektide täpse asukoha mitme foto põhjal.