Üldjuhul teame hästi, kui pikad on Eesti suuremad jõed ja kuhu nad suubuvad. Nende teadmiste varju jäävad jõgede lähtekohad, mida mõnel juhul on küllaltki keeruline täpselt määrata.
Tekst: ARVO JÄRVET, RAIVO AUNAP
Jõgi saab alguse lättest, mis läänemeresoome keeltes ja ka vanemas eestikeelses kirjasõnas tähendab allikat. Paigas, kus vesi maa seest välja voolab või valgub, peab ta mõistagi edasi liikuma kas selgelt väljakujunenud voolusängis või vaevumärgatava nirena.
Olenevalt maastikuoludest võib vooluveekogude, s.o jõgede, ojade, kanalite ja eri laadi kraavide algus ehk lähtekoht olla hoopis ebamäärasem. Eeldatavasti paiknevad jõgede alguskohad vesikondade lahkmejoonte lähedal, kuid see kehtib üksnes pikemate jõgede kohta.
Sageli on lähteks kraav
Topograafilise andmekogu ETAK järgi on Eestis 3402 vooluveekogu: 281 jõge, 486 oja, 19 kanalit, 982 peakraavi ja 1634 kraavi. Seega on 77,5% meie vooluveestikust nimetuse poolest tehisveekogud, peale nende jõgede ja ojade tehissängides olevad lõigud, peamiselt ülemjooksul. Niisiis saab enamiku veekogude alguse määrata põllu- või metsakuivenduskraavi alguspunkti järgi. See on eriti 20. sajandil laialdase põllu- ja metsakuivenduse tõttu muutnud hüdrograafilist võrku.
Kaardile on kantud üle 10 km pikkuste jõgede alguskohad. Peamiselt saavad need alguse Pandivere kõrgustikult ja selle läänepoolselt jätkult Kesk-Eesti tasandikult, samuti Lõuna-Eesti kõrgustikelt. Lühemate vooluveekogude (pikkus alla 10 km) alguskohad on jaotunud üsna ühesuguse tihedusega üle Eesti, jättes arvestamata veestikuvaesed piirkonnad Pandivere kõrgustikul ja Kesk-Eesti tasandikul.
Pandivere ja Kesk-Eesti põhjaosa on kui valge laik Eesti hüdrograafilisel kaardil. Samuti on sellised suuremad soostunud piirkonnad, nagu Alam-Pedja ja Soomaa, tervikuna ka Lääne-Eesti madalik ning saared.
Kui uurida vähemalt 10 km pikkuste jõgede lätteid lähemalt, ilmneb, et valdav osa, üle 4/5, on alguses kraavid, vähesel hulgal ka ebamäärased märjad alad metsades või sooservades. Nelikümmend viis jõge algab järve väljavoolukohast.
Sellised lähted on ka Eesti suurimatel jõgedel: Narva jõel ja Emajõel.
Enamik Lõuna-Eesti jõgesid saabki alguse kõrgustikel olevatest järvedest.
Tuntud jõgede lähtejärved on Valgjärv, Pühajärv ja Erastvere Otepää kõrgustikul; Vaskna, Murati ja Kirikumäe järv Haanjas ning Aheru ja Ähijärv Karulas.
Põhjavesi annab külma vee
Lahkme-Eesti allikatest või allikajärvedest saavad alguse jõed, mis ülemjooksul on suuresti põhjaveelise toitega ning seetõttu ka kuumadel suvepäevadel jaheda veega. Tuntuimad neist on meie loodusliku veetorni Pandivere kõrgustiku nõlvadelt ja jalamilt oma teekonda alustavad Pärnu, Esna, Prandi, Pedja jt jõed.
Huvi pakub Pandivere idajalami piirkonnas Kunda jõe voolusuund ning lääneserval Jägala jõe lisajõgede kulg. Kunda ja Jägala jõe voolusuund on lõunast põhja, lisajõed ja -ojad kulgevad aga peajõega ristsuunas. Kunda jõkke tulevad lisajõed lääne poolt, Jägalasse aga ida poolt. Selle tõttu on Jägala, veelgi enam aga Kunda jõe äravoolus suur osakaal põhjaveel.
Salme algus
Omapärane on Saaremaal asuv 4,5 km pikkune Salme jõgi, mida peetakse Sõrve poolsaare põhjapiiriks ja mis on kujunenud neotektoonilise maatõusu mõjul endise väina kohale. Salme jõel polegi päris algust, kuid on kaks suuet (vt fotosid). Liivi lahe poolne suue (vasakul) ja Läänemere avaosa poolne suudmelõik (paremal) võivad vaheldumisi olla ka jõe alguskohad. Kui mõlemal pool Sõrve rannikul on meretase madal, võib Salme jõel olla kaks suuet korraga, juhul kui valgla keskosast vett voolusängi jõuab.
Jõgi ühendab Liivi lahte ja Läänemere avaosa ning vesi voolab sinnapoole, kus meretase on poolsaare vastasrannikuga võrreldes madalam.
Kõrgeim lähtekoht
Kõige kõrgemalt saavad alguse Haanja kõrgustikult alla tulevad jõed. Piusa jõe alguseks olev Plaani Külajärv paikneb 245 m kõrgusel üle merepinna. Meetri jagu madalamal asub Vaskna järv, millest saab alguse Iskna jõgi.
Eesti viiesaja pikema jõe alguskoha keskmine kõrgus on 67 meetrit, mediaankeskmine 64 meetrit. Keskmine langus on arvutuslikult 33 m, mistõttu on suue keskmiselt 34 m kõrgusel merepinnast ja nende jõgede keskmine lang 1,73 m/km. Võttes arvesse kõik riiklikusse registrisse kantud vooluveekogud, saame lähte ja suudme keskmiseks kõrguseks 15,6 m ja keskmiseks languks 3,8 m/km.
Kust algab Võhandu?
Küsimusi on tekitanud meie pikima Võhandu jõe alguskoht. Selle määrangud on olnud küllaltki segased, ent lähte asukohast oleneb jõe pikkus.
1980ndail aastail tunnistati riiklikus nimistus Võhandu alguseks tol ajal nimetu oja, mis saab alguse Saverna lähedalt ja suubub Jõksi järve. Selle oja 10,5 km kogupikkusest kolmveerand hõlmab maaparanduskraav (näidatud kraavina ka tsaariaegsel verstakaardil). Tema kolme kilomeetri pikkune alamjooks on aga tugevasti lookleva loodusliku voolusängiga, mis on ajalooliselt kandnud Hobuala (Obuala) oja nime ning on rööpnimega toodud Eesti põhikaardil.
Võhandu jõge (jõelõigu pikkus 54 km) ülalpool Vagula järve on läbi aegade nimetatud ka Pühajõeks, mis on rööpnimi praeguseni. Kuid Pühajõe alguseks ei ole ei vanal ajal ega praegugi peetud mitte Jõksi järve väljavoolu, ammugi mitte Võhandu ebamäärast algust Saverna lähedal. Riiklikus vooluveekogude nimistus on Pühajõe algusena esitatud Vidrike järve väljavool, mille nimi oli veel mõni aasta tagasi Sillaotsa jõgi. Pärimuse ja loodusolude põhjal peetakse Pühajõe alguseks endist allikat Vidrikelt mõni kilomeeter edelasse jäävas Tõutsi külas; ajaloolises käsitluses on seda põhjalikult selgitanud Heiki Valk [1]. Seda arvestades on tehtud muudatused põhikaardil ja kohanimedes.
Truuta orus asuvate järvede ja Kooraste Suurjärve kaudu Võhanduga ühinev endine Sillaotsa oja on nüüd saanud Pühajõe ülemjooksuks. EELISe andmebaasis peaks tema pikkusele 15,5 km lisama ligi neli kilomeetrit.
Ent hüdrograafiliselt jääb olukord veel segaseks: kuidas käsitleda 12 km pikkust jõelõiku Jõksi järve väljavoolu ja Pühajõe suudme vahel? Ja kui pikk on Eesti pikim jõgi? Kui Pühajõgi algab Vidrike kandist, siis saab ta olla ajalooliselt Võhandu jõe rööpnimi alates suubumiskohast Võhandusse veidi ülalpool Jõgehara veskit kuni Vagula järveni. Sealt vastuvoolu kuni Jõksi järveni jääb kasutusele ainult põhinimi Võhandu.
Eeltoodu järel oleme saanud selgeks, et Võhandu jõe algus peaks olema Jõksi järve väljavool, mille tõttu Eesti pikima jõe pikkus väheneb 10,8 kilomeetri võrra.
ETAKi kaardikihi järgi mõõdetuna oleks Eesti pikim jõgi 154,3-kilomeetrine.
Sellest hoolimata on Võhandu ikkagi 10 km võrra pikem järgmisest, st Pärnu jõest. Kui tahaksime ülalpool Vagula järve võtta põhinimeks Pühajõe, siis saab Võhandu alguseks olla Vagula järve väljavool ja Võhandu pikkuseks jääb ainult 93 km. Siin jääb muidugi vastuseta, kuidas siis nimetada 12 km pikkust jõelõiku Jõksi järve ning Pühajõe ja Võhandu ühinemise koha vahel. Võhandu see enam olla ei saa.
1. Valk, Heiki 2015. Pühast Võhandust, Pühalättest ja ohvrijärvest Otepää lähistel. – Ajalooline Ajakiri 1/2 (151/152): 3–37.
ARVO JÄRVET (1948) on maa- ja veeteadlane. RAIVO AUNAP (1964) kartograaf, töötab TÜ geograafiaosakonna kartograafia kaasprofessorina.