Tekst: Triin Nõu
Aias saab väga hästi rakendada mitmesuguseid õuesõppemeetodeid. Selleks et töid oleks lihtsam planeerida, on Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 projekti „Kasvades oma toiduga“ tegijatel valminud juhend õppeaia rajamise kohta.
Juhend on koostatud haridusasutusi silmas pidades, aga soovitusi ja praktilisi näiteid aia kohta leiavad siit ka kodu- ja linnaaednikud. Haridussoovitusi saavad väikeste lastega pered kasutada ka oma koduses majapidamises. Mahuka materjali on koostanud Annelie Ehlvest Tartu loodusmajast.
Peenramaa rajamine ja selle eest hoolitsemine võib esmapilgul tunduda suure ettevõtmisena. Juhendmaterjal kirjeldab peaaegu sajal leheküljel kõiki aia rajamise ja käigushoidmisega seotud etappe. Siia on koondatud ka paljude Eestis edukalt tegutsevate õppeaedade kogemused ja näited, mis annavad ideid, kuidas lasteasutuses oleks lihtsam taimedega toimetada.
Loodushoidlik viis
Aia rajamise ja hoolduse aluseks on võetud mahepõllumajanduse põhimõtted. Käsitletud on kõiki aiaga seotud teemasid: peenra rajamine, multšimine, kompostimine, vahekultuuride tarvitus, segaviljelus, taimede ettekasvatamine, talikülv, istutamine, väetamine, loodussäästlik taimekaitse, kastmine, seemnete kogumine ja seenekasvatus. Materjali lisast leiab õppeaedadesse sobivate taimeliikide nimekirja koos soovitatud sortidega.
Töö aastaaegade alusel
Aiateemad on jaotatud aastaaegade järgi. Näiteks uut aeda tasub rajada või senist aeda laiendada sügisel, kui on hulganisti saada puulehti, mida peenrasse lisada. Kevadel saab varem ette valmistatud peenrasse taimi ette kasvatada ja ilmade soojenedes need mulda istutada. Nii kujuneb õpetajatel hea ülevaade, mida saab õppeaasta jooksul teha koos lastega ja mille korral tuleb suvevaheajal kutsuda appi kolleegid, et taimi kasta või rohida.
Õppeaia rajajate võrgustik
Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi projekti „Kasvades oma toiduga“ võrgustikku kuulub ligi 40 Tartu ja Lõuna-Eesti haridusasutust, kellel on toimiv õppeaed või kes soovivad endale aia rajada. Võrgustiku siht on soodustada uute teadmiste levikut ja jagada kogemusi loengutel, õppepäevadel ja teemaekskursioonidel. Võrgustiku ja projekti eestvedajad on Eesti maaülikooli mahekeskus ja Tartu loodusmaja kureeritav Rohelise Kooli programm.
Õppeaia rajamise juhised ja muud projekti käigus valmivad materjalid leiab projekti kodulehelt kasvadesomatoiduga.emu.ee/loovharidusprogramm/materjalid.
Aed kui väärtuslik õpikeskkond
Aiatöö toetab hästi üldpädevuste arengut. Taimi kasvatades ja nende eest hoolitsedes saame kujundada väärtushinnanguid ning arendada ettevõtlikkust ja suhtluspädevust. Õues on võimalik käsitleda paljusid loodusainetega seotud teemasid, nagu ilm ja kliima, aastaaegade vaheldumine, vee- ja aineringed, ökoloogia, ökosüsteemid ja kooslused, muld ja mullaelustik, taimede eluring, ilmakaared ja kaardid. Aia planeerimise, rajamise ja aiatöö saab edukalt põimida matemaatika, kunstiõpetuse, tervise- ja liikumisõpetuse, kodunduse, ajaloo ja veel mitme õppeainega.
Koolieelsetes lasteasutustes liigutakse ja tegutsetakse õues iga päev. Hoolitsus aia eest aitab argirutiini rikastada. Taimede ettekasvatamine ja kasvu jälgimine, saagi koristamine ja tarbimine mitmekesistab laste tegevusi nii toas kui ka õues.
Toidu- ja maitsetaimede kasvatamise kogemus annab õpilastele praktilisi oskusi, mis on linnastumise ja globaliseerumise käigus paljudes peredes kaduma läinud. Sellised ellujäämisoskused on muutuvas maailmas väga tähtsad, aidates tagada turvalisust ja turvatunnet.
Paljud kogenud õppeaedade pidajad ütlevad, et omakasvatatud toidutaimi maitsevad lapsed hea meelega. Nähes, kui palju aega ja energiat kulub, et seemnest saada söödav taim, hindavad nad toitu rohkem ja vähem toitu läheb raisku. Aed aitab väga hästi mõista loodusprotsesse. Kliimamuutuste kontekstis on hea teada, kuidas need avaldavad mõju globaalsele majandusele.
Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandushuviline, vabakutseline kirjutaja, projekti „Kasvades oma toiduga“ kommunikatsioonijuht.
Mismoodi on juhendmaterjal valminud?
Vastanud koostaja Annelie Ehlvest
Kuidas võiksid haridusasutuste õpetajad kõnealust käsiraamatut kasutada?
Eelkõige on see julgustav materjal. Ükskõik, kui väikselt alustada, eksimine on lubatud. Õppeaia mõte on õppida, ka õpetajal.
Ühtlasi leiab juhendist palju viiteid, kust saab infot juurde lugeda. Samuti kontakte, kelle käest saab otse nõu küsida. Projekti käigus tuleb mitmesuguseid metoodilisi materjale juurde: kuidas eri vanuses lastega aiatööd mõtestada, milliseid järeldusi teha, protsesse tundma õppida jne.
Mis kasu toob see juhend kodu- ja teistele aednikele?
Milleks kasvatada muru, kui leidub ka ilusaid toidutaimi, mida kasvatada? Ilu ja kasu võivad käia käsikäes. Julgustan kasvatama Eesti kohalikke sorte, proovima segaviljelust ja väärtustama ajaloolist oskust koguda seemneid.
Mis oli õppematerjali koostamisel kõige keerulisem?
Põhimõtteid, kuidas aeda rajada ja aeda hooldada, on palju. Keeruline oli valida, milline arusaam on lasteasutuste kontekstis parim.
Mis oli kõige lihtsam?
Ma ei teinud seda üksi. Oli palju teisi, kes nõu andsid. Suur tänu kõigile, kes panustasid. Kindlasti tegid töö Lihtsamaks ka head õppeaedade näited ja kogemused kogu Eestist.
Kas juhendist on jäänud välja midagi olulist?
Biosüsi on üks teema, mis on jäänud välja ja mis mulle endale huvi pakub. Teine teema on toidusalu, millest oleksin hea meelega põhjalikumalt kirjutanud. Tööriistadest on samuti natuke vähe juttu. Tegelikult leidub palju häid vanaaegseid tööriistu, aga on ka uusi tõhusaid abivahendeid. Toidu tarbimine ja saagi väärindamine on samuti olulised teemad, mis sellesse käsiraamatusse ei mahtunud.