Zurab Jänes
Narva muuseumi kogus talletatakse sõdadevahelises Eestis 1935. aastal õmmeldud esimest Narva linna lippu. See on ainulaadne: teadaolevalt ainus 1930. aastate kohaliku omavalitsuse lipp, mis on säilinud. Teise maailmasõja, Narva hävitamise ja Nõukogude okupatsiooni üle elanud 90-aastasel lipul on Eesti piirilinnale sümbolväärtus. Ta kätkeb lugu Eesti iseseisvusest, selle ajutisest kaotamisest ja tagasivõitmisest 1991. aastal.
Lippude väljatöötamine ja kinnitamine sõdadevahelises Eestis
1918. aastal iseseisvunud Eesti Vabariigi linnadel puudus tava kasutada vappe ja lippe ning asjaomased õigusaktid. Erandid olid Tallinn ja Tartu: neil oli oma ajalooline lipp, mida kasutati traditsioonide järgi. Eesti linnavalitsused ei olnud kuigi agarad looma ja rakendama oma sümboleid. See ajendas riiki sekkuma, et saaks välja töötada ühtlustatud kohalike omavalitsuste sümbolid ja kiirendada nende kasutuselevõttu.
1933. aastal alustas Eesti linnade liidu juures tegevust komisjon, kes pidi Eesti linnadele töötama välja linna lipu ja vapi. Komisjoni kuulusid Anton Uesson, Karl Virma, Heinrich Avikson (Aaviksoo), Ludwig Mühlbach (Ojaveski), Paul Johansen ja Vladimir (Voldemar) Smetanin. Kaasatud olid ka eesti filoloog ja nimeuurija Edgar Rajandi ning kunstnik-graafik Ferdinand Kask.
Koostöös Eesti heraldikute ja ajaloolastega lõi komisjon lipu ja vapi kavandid kõigile Eesti linnadele, sealhulgas Narvale. Selle linna lipu kavand saadeti 19. aprillil 1934 Narva linnavalitsusele tutvumiseks ning muudatuste tegemiseks. Lippu kujundades olid aluseks võetud Narva ajaloolisel, 1585. aastal kinnitatud vapil olevad värvid: kollane (kuldne) ja sinine. Ajalooliselt ongi lipud kujunenud välja vappidest, millelt võeti ka nende värvid. Arvestades sõdadevahelise Eesti ja Narva suhtumist Rootsi kuningriiki ning vana hea Rootsi aja populaarsust, ei ole lipuvärvide valik ega selle sarnasus Rootsi lipuga üllatuslik. Pealegi oli Rootsi kuningast 1934. aastal saanud Narva aukodanik.
Narva lipu ja vapi kavandid aastast 1934. RAHVUSARHIIV
Narva linnavalitsus kiitis lipu kavandi heaks ja 28. mail 1935 sai lipp linnavolikogus kinnituse. Tõsi küll, linnavolikogu otsustas lisada sinise värvi kohta rahvapärase täpsustuse, nii et kahest võrdsest ribast koosneva lipu värvideks said kollane ja rukkilillesinine. Huvitav kokkusattumus: ka Eesti riigilipu vastuvõtmisel 1922. aastal arutleti elavalt lipu sinise tooni üle ning kolmandal lugemisel märgiti, et „riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine)“. Sellest hoolimata jäi riigilipu sinise varjund 1922. aastal kehtestatud riigilipu seadusest välja ning lõpuks juhtus sama ka Narva linna lipuga. Siseministeeriumi nõudel tuli Narva linnavalitsusel värvitooni rahvapärane täpsustus sõnastusest välja jätta. 1938. aasta detsembris kinnitas Narva linnavolikogu muudatused ja Narva sai kahest ribast koosneva lipu, mille ülemine riba oli kollane ja alumine sinine. Kirjeldatud seiga põhjal soovis Narva linnavalitsus, et lipu värvid sarnaneksid nii Rootsi kui ka Eesti riigi lipu omadega.