Ida-Virumaa maapõues leiduvad loodusvarad on ajendanud mitme asumi ja linna teket. Ühtaegu pühkinud maa pealt omaaegseid külasid, sest asemele tulid kaevandusalad ja tehased. Kuidas tekkis Ahtme? Milline on olnud Kohtla-Järve Ahtme linnaosa lugu?
Tekst ja fotod: MAIT SEPP
Kujutage ette Eesti põlevkivitööstusega hästi kursis olevat inimest, kes 1941. aasta sõjakeerises kaotab meelemärkuse ja toibub alles 1945. aastal. Ta võtab kätte ajalehe ning loeb sealt, et kõige tähtsam ülesanne Saksa okupantidest vabastatud Eestis on kiiresti taastada kaevandused ja õlivabrikud. Üles on vaja ehitada Kiviõli, Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme ja Ahtme. Meie kujutletav tegelane küsiks selle peale siiralt: „Mis on Ahtme ja kus see asub?“
Mille järgi on Ahtme oma nime saanud?
Täpselt ei ole teada, millal tekkis Ahtme koha peale asustus, kuid üldiselt arvatakse Ahtme tekkelugu olevat seotud 1712. a Jõhvi mõisa Puru külas elanud Achtmeh Jörryga [3, 8]. Kunagine Ahtme küla asus Puru lähedal, sestap võib oletada, et mõni selle küla talunik oli raadanud tüki soist metsa ja rajanud sinna talukoha. Või vastupidi, Ahtmes oli elanud keegi Jüri, keda dokumentide järgi peeti Puru küla talumeheks. Igal juhul tekib küsimus, mida kohanimi Ahtme tähendab. Kindlat vastust ei ole, ent on mitu huvitavat teooriat. Wiedemanni sõnaraamatu põhjal on seda nime seostatud sõnaga ahe : ahtme, mis tähendab ’vilja kuivamapanekut’ või ka ’kuivatatavat vilja’. Samuti on samalaadse tüvega soome veejumala Ahti nimi. Küla paiknes Jõhvi kõrgustiku vesisel nõlvaalusel, mistõttu ei saa välistada veega seostatavat toponüümi. Ent vanade kaartide põhjal ilmneb, et Ahtme küla asus Rausvere–Puru tee ääres kitsal maaribal, mis oli ümbritsetud niiskete heinamaade ja vesiste metsadega. Selle järgi võib toetada versiooni, et nimi tuleneb eestikeelsest sõnast ahas : ahta ehk ’kitsas’.