INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kuupäev:

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk

Otsus algatada Alutaguse rahvuspargi laiendamine on saanud ministri allkirja. Pidulik hetk Iisaku loodusmajas

Yoko Alender on sündinud 13. juunil 1979 Tallinnas. Õppinud Tallinna 7. keskkoolis, Stockholmi eesti koolis, Södra Latini gümnaasiumis. 2010 lõpetanud Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuurimagistrina. Aastail 2001–2007 mitmes arhitektuuri- ja produktsioonifirmas arhitekt, projektijuht ja juhatuse liige. 2008–2012 Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakonna peaspetsialist ning 2012–2014 kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik. 2015.–2024. aastal XIII, XIV ja XV riigikogu liige, olnud kultuurikomisjoni aseesimees, keskkonnakomisjoni aseesimees ja esimees. Alates 23. juulist 2024 kliimaminister. Kirjastajana hoolitsenud oma isa Urmas Alenderi loomingulise pärandi eest, avaldanud tema loomingut, biograafilise raamatu „Alender“ (2020) jm. Pälvinud Rootsi riigi Põhjatähe ordeni 2023. Abielus, peres neli last.

Hiljuti avaldati uudis Alutaguse rahvuspargi pindala laiendamisest. Kas otsus tähendab, et töö on alanud või on pindalamuutus juba kinnitatud?

See oli laiendamise algatamise otsus ja suur töö, mis algas neli aastat tagasi, on juba tehtud. Olin riigikogu keskkonnakomisjonis, kui laiendamisettepanekut sai põhjalikult arutatud. Loodan, et järgmiseks suveks saame pindalamuudatused ja kõik kaitsega seonduva juba lõplikult kinnitada.

Kaitseala laiendamine sarnaneb planeeringu algatamisega: pärast algatamise otsust järgneb ametlik suhtlus eri osapoolte vahel ja lepingute sõlmimine. Eeltööna on määratletud, milliseid alasid tuleb kaitsta, milliseid välja jätta, kui palju on riigi- ja eramaid ning peetud läbirääkimisi maaomanikega. Alutaguse rahvuspark saab täiendust eelkõige suurte loodusväärtustega riigimaade abil. Eramaid puudutab laiendus 24 hektari ulatuses.

Alutaguse rahvuspargi laiendamine on kindlasti lihtsam ja meeldivam tegevus kui viimasel ajal pidevat tähelepanu pälvinud kliimaseaduse (kliimakindla majanduse seaduse) vastuvõtmine. Tundub, et seadus püüab arvestada kõiki pooli ja seetõttu ei meeldi õieti kellelegi. Kuidas sellises olukorras toimida?

Kliimakindla majanduse seadust koostades oleme silmas pidanud, et see seaks realistlikud ja saavutatavad kohustused. Peame põhjalikult arutama ja arvutama, millise tempoga ja milliseid meetmeid rakendades suudame kliimaneutraalsuseni jõuda. Seaduse eesmärk on leida tasakaal kliimamuutustega võitlemise ja majanduse kohanemisvõime vahel, võttes arvesse nii riigi huve kui ka ühiskonna vajadusi.

Kuna meie suund on olnud aus ja realistlik, on paljud avaldanud soovi näha ambitsioonikamat ja tempokamat lähenemist. Nõustun, et kliima vaates on see väga õigustatud, kuid eesmärke saame ikka saavutada vaid siis, kui me arvestame ka inimeste toimetuleku ja kõigi osapoolte võimega muutusi ellu viia ning nendega kohaneda. Tööstusi ja tootmisi ei saa panna päevapealt teisiti toimima, kuid seadusega peab tulema kõigile signaal, et muutused on vajalikud ja nende siht peab olema kliimasõbralikum.

Samuti on meil sektoreid, nagu põllumajandus ja maakasutus tervikuna, transport, hooned ja jäätmemajandus, kus ambitsiooni suurendada on keeruline. Nende sektorite heide on ka oluliselt väiksem kui energeetikas, kus on meil suurimad võimalused heidet vähendada ja muudatusi teha.

Kindlasti jääb see miinimum, et alates 2035. aastast põlevkivist elektrit ei tooda ja alates 2040. aastast põlevkivi üldse energeetikas ei kasuta. Välja arvatud näiteks mõned erisõidukid, mille kütusele pole praegu alternatiive, kuid mis võivad selleks ajaks tekkida.

Muutused ei jää tehnoloogia ja raha taha, küll aga võivad need jääda liigsete emotsioonide ja vähese koostöö taha. Kõige olulisem, et suudaksime omavahel neist probleemidest ausalt rääkida: aitab vaid radikaalne ausus, alternatiivid tuleb selgelt välja tuua ja valikuid üheskoos teha. Tänasel [18. oktoobril – toim] kliimaseaduse arutelul me osapooltega seda tegimegi.

Vahepeal on jäänud mulje, et teid ongi kliimaseaduse pärast tööle võetud. Küllap teil endal on haldusalas valdkondi, millega tahaksite rohkem tegeleda?

Julgeksin kliimaministeeriumi loomisel ja kliimaseaduse algatamisel anda endale päris olulise rolli. Kui me hakkasime kolm-neli aastat tagasi valmistuma riigikogu valimisteks, sai Reformierakonna keskkonnapoliitikat programmi kirja pannes selgeks, et sellist raamseadust on vaja. Samuti juhtis õiguskantsler tähelepanu, et ettevõtjatele ja kõikidele inimestele tuleb anda kindlustunne, et suudame Eesti keskkonda hoida.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...

LIHTNE KÜSIDA | Miks linnud ei maga talveund?

Talveuni on seotud mitme ohuga. Esiteks võivad kiskjad tardumuses...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...

Näljase näpud ei saa rasva tilkuma (EESTI VANASÕNA)

Tekst. TAMBET TÕNISSOO Elus püsimiseks vajame peale vee makrotoitaineid, nagu...