Sel kevadel valminud kassikaku kaitse tegevuskava seab järgneva viie aasta eesmärgiks suurendada kriitilises seisundis kassikaku järelkasvu ja suurendada liigi teadaolevate elupaikade pindala.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kuke sõnul ohustab kassikakku väljasuremine meie looduses, mistõttu vajab liik tõhusat kaitset. „Viimastel aastatel on Eestis registreeritud vähem kui kümne kassikaku paari pesitsemine ja möödunud aastal sai Eestis lennuvõimeliseks teadaolevalt ainult üks kassikaku poeg. Et kassikakud Eestis lähikümnenditel välja ei sureks, on vajalik leida üles ja tõhusalt kaitsta kõiki kassikaku elupaiku ning võimaldada häirimatut pesitsemist,“ ütles Kukk.
I kaitsekategooria nimestikku kuuluva kassikaku arvukus on viimastel aastakümnetel pidevalt ja kiiresti vähenenud, praegu on Eesti looduses 30–40 paari, kuid mitte kõik paarid ei saa järglasi. Eesti kassikaku populatsiooni käekäiku mõjutavad nii looduslikud ohutegurid nagu pesarüüste, toidunappus ja saagialade kvaliteedi muutused kui ka inimmõjud nagu keskkonnamürgid, pesitsusaegne häirimine, hukkumine elektriliinides ning metsaraie varem teadmata elupaikades.
Kaitse tegevuskava koostanud ekspert Renno Nellise sõnul pesitseb kassikakk enamasti vanades hõredates valgusküllastes männikutes, valdavalt rannikualadel ja rajab pesa maapinnale. „Maaskasvavatele kakupoegadele on ohuks murdmine röövloomade ja -lindude poolt, aga osades pesapaikades on suur inimeste külastuskoormus, sest kassikakud pesitsevad rannikulähedastes, niiöelda puhkemetsades, mis meeldivad ka inimestele,“ rääkis Nellis.
Sel kevadel kinnitatud tegevuskava näeb muu hulgas ette maapinnast kõrgemal asuvate pesaaluste rajamist asustatud elupaikadesse, et vähendada poegade murdmist ja häirimist maapinnal. Kava järgi tuleb lisaks jätkata noorlindude uuringut GPS-saatjate abil; jälgida riikliku seire käigus lindude käekäiku kõikides teadaolevates elupaikades, uurida hukkunud lindude surmapõhjuseid ning paigaldada asulate lähedastesse elupaikadesse infotahvlid, mis paluvad hoida koeri lõastatult ja mitte jalutada väljaspool teeradu.
Kassikakk on suurte oranžide silmade ja silmatorkavate sulgkõrvadega Eesti ja kogu Euroopa suurim kakuline. Ta on paigatruu, häirimistundlik ja pikaealine lind. Kui paariline hukkub, jääb lind vahel pikaks ajaks üksikuks. Ka Eestis on teada mitmeid pesapaiku, kus kassikakud on üksikud ja enne uue paarilise leidmist järglasi ei saa.
Kassikaku kaitse tegevuskava eelnõu koostas MTÜ Kotkaklubi liigiekspert Renno Nellis. Kinnitatud tegevuskavaga on võimalik tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Kassikaku pesitsemist pesaalusel on võimalik vaadelda veebikaamera vahendusel Kotkaklubi YouTube’i kanalilt.
Keskkonnaamet /Loodusajakiri