Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Kuupäev:

Tekst: KRISTEL VENE

Toit on toit. Või kas ikka on? Olin 11-aastane, kui Viru tänaval avati pidulikult Eesti esimene McDonalds. Elasin tol ajal Valgas, mistõttu kuulsin sellest ainult uudiste vahendusel ning minu esimene Happy Meal pidi mõned aastad ootama, kuni olime perega Tallinna kolinud. Ent mäletan seda emotsiooni, nagu olnuks see eile: pehme magus burgerisai kergelt krõbeda koorikuga, ketšupi hapusus, liha mahlasus ja need soolased küllusliku maitsega friikartulid. Kas saab olla midagi veel maitsvamat?

Tol ajal ei osanud ma muidugi ette näha, et minust saab toiduteadlane, kes muretseb friikartulite akrüülamiidikoguse pärast ning selgitab vennalastele, et peab vältima just kõige tumedamaid kartuliviile, kus vähki tekitava ühendi sisaldus on kindlasti üle lubatud normi. (Akrüülamiid on kemikaal, mis tekib kõrgel temperatuuril toiduainete, nagu friikartulite, küpsetamisel ning võib suurtes kogustes suurendada vähiriski.)

Mingil määral tööeldakse peaaegu kõiki toiduaineid, näiteks isegi jahu, oliiviõli ja tomatikonserve. See on täiesti normaalne osa toidutehnoloogiast ning tagab toidu ohutuse, tuttava maitse, säilimistingimused ja konsistentsi. Ülitöödeldud toidud (ÜTT) ehk ultratöödeldud toidud (ingl ultra processed foods, UPF) on aga võrdlemisi uus termin. Toiduteadlased üle kogu maailma on hakanud neid toite üha enam uurima eri kontekstis, nagu inimeste tervis, toidusõltuvus, sotsiaal-majanduslik olukord, toidusüsteemide jätkusuutlikkus ja keskkond.

Toidu töötlemise viis on niisama tähtis kui koostis

Ülitöödeldud toitu on esimest korda mainitud 2010. aastal NOVA klassifikatsiooni raames Brasiilias. Tegemist on liigitusega, kus söödavad ained on rühmistatud nende töötlemise ulatuse ja eesmärgi alusel. Hoolimata aastakümneid koostatud toitumissoovitustest ja toidupüramiididest ilmneb inimestel järjest rohkem kroonilisi haigusi, teist tüüpi diabeeti ja rasvumist. Brasiilia epidemioloogid olid ühed esimesed, kes juhtisid tähelepanu toidu töötlemise astmele. Seni oli keskendutud üksnes toidus sisalduvatele makrotoitainetele, nagu valgud, rasvad ja süsivesikud.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...

LIHTNE KÜSIDA | Miks linnud ei maga talveund?

Talveuni on seotud mitme ohuga. Esiteks võivad kiskjad tardumuses...

INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk Yoko Alender on sündinud...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...