Kärt Jänes-Kapp
09.01.1960 – 10.09.2015
10. septembril lahkus meie seast toimetaja ja teadusajakirjanik Kärt Jänes-Kapp. Ta töötas pikki aastaid ajakirja Horisont humanitaariatoimetaja, peatoimetaja ja tegevtoimetajana ning oli raamatu- ja õpikutoimetaja kirjastuses Koolibri. Kärt oli ka Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatuse liige.
Kärt Jänes-Kapp lõpetas Tartu ülikooli ajaloo teaduskonna 1983. aastal. Studeerimise ajal oli ta oma kursuse vanem. Sellele kursusele olid sattunud mitmed inimesed, kes hiljem oluliselt Eesti elu mõjutasid ja siiani mõjutavad, teiste hulgas Mart Laar, Mart Kalm, Lauri Vahtre, Küllo Arjakas ja Eero Medijainen. Kui Kärt oma punaste kaantega cum laude diplomiga ülikooli peaukse sammaste vahelt välja astus, oli ta oma sõnade kohaselt valinud akadeemilise ajaloolase karjääri. Kui Horisondi toimetuses tekkis vajadus leida uus humanitaariatoimetaja, ei suutnud ta pakkumisele vastu panna ja valis teaduse tegemise asemel teaduse populariseerimise. Ehk oli põhjus geenides või siis koduses kasvatuses. Kärdi isa Harri Jänes oli aastakümneid üks tuntumaid arstiteaduse populariseerijaid Eestis, ka oli ta ajakirja Horisont omaaegse kolleegiumi liige. Seega oli Kärt Jänes-Kapp sisuliselt teise põlve horisontlane.
Ajakirja Horisont toimetusse asus Kärt Jänes-Kapp humanitaariatoimetajana tööle 1989. aastal, aastast 2002 oli ta Horisondi peatoimetaja ning viimastel aastatel tegevtoimetaja. Seega oli tema elu ümmarguselt veerand sajandit väga tihedalt seotud ajakirjaga Horisont. Kui arvestada tõsiasja, et tuleval aastal tähistab Horisont oma 50. ilmumisaastat, siis poole sellest ajast oli toimetuses olulisel kohal Kärt Jänes-Kapp.
Toimetaja töö ajakirja juures pole kaugeltki üksnes tekstide kohendamine. Toimetaja on ajakirja hing, temast sõltub autoritering, temast sõltub kõige üldisemalt nimetades toimetamiskultuur, temast sõltub ka see, kuidas ajakiri välja näeb ja kas ta on lugejate jaoks köitev ning mõistetav. Toimetajaks ei sünnita, vaid toimetajaks saab kasvada. Kärt Jänes-Kapp oli kasvanud toimetajaks par excellence. Kui ühe või teise teksti autor lubab endale väikest lohakust, siis toimetaja seda lubada ei saa, sest tema on viimane instants enne trükikoda, enne lugejat. Kärt Jänes-Kapi panus Horisondi toimetamiskultuuri hoidmisel ja arendamisel on erakordne. Kärt suutis, kohati väga rasketes oludes, anda maksimaalse panuse Eesti ainsa omamaise teadust populariseeriva ajakirja Horisont traditsioonilise näo säilitamisse. Maksimalistliku pühendumisega toimetas ta ka raamatuid ja õpikuid.
Ajakiri ja selle toimetus on nagu habras elusorganism, mis lakkab töötamast, kui hääbub kommunikatsioon siseringis ja puudub tagasiside väliskeskkonnalt. Toimetajana jõudis Kärt Jänes-Kapp pöörata tähelepanu kõikidele aspektidele, et toimetus töötaks nagu terve elusorganism. Kärdil oli muu hulgas eriline soov ja oskus auväärsete klassikute kõrval esile tõsta noorte tegijate uudishimu ja energiat. Ikka kestlikkuse ja Eesti asja nimel.
Kui Horisont hakkab algaval uuel aastal tähistama oma 50. ilmumisjuubelit, tuleb tööd jätkaval toimetusel ikka ja jälle suures kurbuses, aga sügava tänutundega meenutada ajakirjale tänase näo andnud toimetajat. Vaimses mõttes on ta siiski tänaste tegijate hulgas, sest toimetajatööd, mis ühepäevaliblikate puhul jääb enamasti anonüümseks, pole pika traditsiooniga väljaannete puhul võimalik kuhugi peita.
Ajakiri Horisont
MTÜ Loodusajakiri
Eesti Teadusajakirjanike Selts