Jaanuari Horisont uurib Tallinna pättide koljusid, räägib robotitest ja ihkab astuda Marsile

Kuupäev:

 
51. aastakäigu esimese Horisondi kaaneloos „Millest kõnelevad Tallinna võllamäe koljud?“ heidab 1994. aastal Tallinna võllamäelt leitud inimluid uurinud osteoarheoloog Martin Malve valgust kesk- ja varauusaegsetele karistusviisidele. Luubi alla võetud luud reedavad mõndagi huvitavat ka kurikaelte 500 aasta taguse elu kohta.

1994. aastal päästekaevamistel Tallinna võllamäelt leitud koljud. Esiplaanil on mehe kolju, mille otsmikuluul on näha surmaaegne vigastus
1994. aastal päästekaevamistel Tallinna võllamäelt leitud koljud. Esiplaanil on mehe kolju, mille otsmikuluul on näha surmaaegne vigastus

 

 

 

 

 

 

 

 

Intervjuus usutleb Horisont seekord värsket akadeemikut – „Robootikut, keda inspireerib loodus“ – Maarja Kruusmaad. Rahvusvahelisel teadusareenil tõsist huvi äratanud biorobootika keskuse robotelukatest, robootika laiematest arengusuundadest ja inimese suhestumisest üha enam meie igapäevaellu ilmuvate robotitega vestles Kruusmaaga Ulvar Käärt.

Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga uues lugude sarjas lähemalt seda, kuidas ilm mõjutab erinevaid eluvaldkondi. Alustuseks kirjeldab Kallis ilma ja kunsti vahelisi seoseid. Samuti teeb uue, kosmose uurimisele keskenduva lugude sarjaga otsa lahti Horisondi kosmosekroonik Jüri Ivask. Avalugu „Marss – inimkonna järgmine sihtmärk kosmoses“ vaeb viimasel ajal üha häälekamalt kõlanud inimese Marsile saatmise plaane. Kui kaugel oleme inimkonna järgmisest „suurest hüppest“?

H1_2017kaasTeadusajaloolase Ken Kallingu artikli „Me ei oota looduselt armuande, vaid võtame need ise!“ keskmes on stalinlikus Nõukogude Liidus levinud pseudoõpetused bioloogias ehk nn lõssenkism. Materjaliteadlane Maido Merisalu selgitab loos „Tulevikumaterjalide jälil“ veel omakorda lähemalt, kuidas  käib näiteks seadmete eluiga pikendavate uute materjalide väljatöötamine.

Horisondi värskes numbris jätkub „Sõna lugu”, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna „labane” eesti keelde tulekut. „Igameheteaduses” kutsutakse uurima gravitatsioonilaineid; „Huvitavas Venemaas“ on romanikust keiser Paul I; „Muuseumipärl“ tutvustab Tartu tähetornis hoitavat teleskoopi, millega avastati Uraan; „Dokument kõneleb“ räägib 1930. aastate vallareformiga puhkenud vaidlusi Meeksi valla nime üle; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all õietolmuterad. Lisaks saab lugeda ehtekunstnik Tanel Veenre mõtteid tõejärgsest teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju aastanumbrist 2017 erinevate arvude saamisega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Narva Keisrivärav –Domenico Trezzini senitundmatu arhitektuuriteos

Tekst: RAGNAR NURK Ükskõik, kuidas hinnata Eesti minekut Põhjasõja tõttu...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...