Ülekaalulisus ja rasvumine on Eestis üks peamisi tervisehäirete põhjusi. Tervise arengu instituudi hinnangul läheb ülemäärasest kehakaalust tingitud südameveresoonkonnahaiguste, teist tüüpi diabeedi, liigese- ja kõigi teiste seostuvate hädade ravi riigile maksma ligikaudu 125 miljonit eurot aastas. Rasvumise peasüüdlaseks peetakse eeskätt valesid toitumisharjumisi ning liiga vähest liikumist ja kehalist aktiivsust. Miks me liigume vähe? Kuidas oma liikumisharjumusi targalt muuta? Kui kasulik on õues kõndida ning millised on aktiivsusmonitoride ja kaalulangetusravimite ohud? Sellest ja paljust muustki on Tallinna ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordiga vestelnud Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.
Tervise arengu instituudi viimaste andmete järgi vohab eesti rahva seas ülekaalulisus ja rasvumine: elanikest veidi üle poole on ülekaalulised. Seejuures on laste hulgas koguni kolmandik ülekaalulisi ja iga kümnes rasvunud. Kuidas te niisugusele muret tekitavale suundumusele vaatate?
Olukord halveneb ajaga veelgi. Me teame, et asjad on halvad, aga samas ei pane niisugune teadmine inimesi siiski oma käitumist muutma. Siin võib tuua võrdluseks liikluseeskirjad, mille järgi ei tohiks kiirust ületada, aga samas eksivad teinekord selle vastu isegi politseinikud.
Meid ümbritsev keskkond lihtsalt pakub pidevalt võimalusi käituda valesti. Teine asi, mis meie tervisekäitumist tugevalt mõjutab, on üldine kultuur, mis ütleb, et elu keskmik on töö. Töö võtab meilt palju energiat, aga hoiab meid liikumatuna. See omakorda kujundab ülejäänud väärtuste süsteemi, mille tõttu otsitakse töövälisel ajal kiiret meelelahutust, mis ei nõua füüsilist aktiivsust. Tagajärg ongi see, et kuigi me võime probleemi teadvustada ja omada olukorra parandamiseks kõige paremaid teadmisi, siis paradoksaalsel kombel me ikkagi ei muuda oma käitumist. Kuulutame küll välja rituaalseid üritusi, näiteks aastavahetusel lubame end uuel aastal käsile võtta, aga tihti raugeb esialgne tegutsemisind lühikese ajaga. Inimestel puudub kogemus, neil on illusioon, et kõike saab teha ja osta. Uuel aastal minnaksegi uutes dressides trenni, aga kannatamatusest tehakse endale palju liiga ja enam-vähem märtsiks on paljud treeningusaalidest kadunud.