INTERVJUU | Iga laps võib olla matemaatikas edukas, kui keskkond toetab tema arengut

Kuupäev:

Matemaatika on vundament, millele toetub kogu inseneriõpe. Eesti ühiskonnas peetakse matemaatikat prestiižseks, ometi on paljudel inimestel olnud koolipõlves selle ainega pisut kibe suhe. Matemaatika õppimisest, meie õpetajate järelkasvust, nutisõltuvusest ning laste ja täiskasvanute eneseregulatsioonioskustest räägib Tartu ülikooli psühhomeetria ja matemaatikahariduse kaasprofessor Karin Täht. Temaga on vestelnud Piret Pappel.

Te käisite Treffneri koolis ja siis läksite ülikooli matemaatikat õppima?

Jah, see tundus kõige loogilisem samm. Sain ka matemaatikaõpetaja kutse ja matemaatikamagistri kraadi.

Kas te koolis olete töötanud?

Ei. Aga kogu oma töise elu olen õpetanud kõrgkoolis statistikat. Ja siis tulin töö kõrvalt psühholoogiat õppima, bakalaureuseõppesse.

Kas lihtsalt huvitas?

Tegelikult huvitas juba siis, kui ma lõpetasin gümnaasiumi, aga tol ajal oli selline periood, kui psühholoogiat sai õppida ainult teise erialana. Kuidagi tuli psühholoogia uuesti meelde, kui maaülikoolis statistikat õpetasin. Meil oli matemaatika erialal ka üks psühholoogia õppeaine. Kui matemaatika õppeainetega sain kenasti hakkama, siis psühholoogias sain hindeks nelja.

Ilmselt see motiveeris samuti.

Jah. Kui psühholoogias bakalaureusetöö ära kaitsesin, siis ütles mu juhendaja, et saad otse doktorantuuri tulla, ei peagi magistritööd tegema. Ja nii tegingi.

Sellest ajast olen õpetanud Tartu ülikooli psühholoogia instituudis metoodikaaineid. 2019. aastal kutsuti mind tööle ka matemaatika ja statistika instituuti. Matemaatikahariduse keskuses on mul üks õppeaine tulevastele matemaatikaõpetajatele, õpetan hariduspsühholoogiat ja juhendan üliõpilasi. Jagan ennast niimoodi kahe instituudi vahel.

Tundub, et matemaatika ja psühholoogia tasakaalustavad ja täiendavad teineteist.

Minu meelest küll. Mõlemad on väga olulised. Ei leia valdkonda, kus poleks matemaatikat. Alati pole see teadvustatav, aga elementaarset matemaatikat on küll igal pool. Psühholoogia pakub vundamenti sellele, kes me inimestena oleme, ja kuidas endast ja teistest aru saame.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Kuu piltide fotogramm-meetriline uurimine: mõõtes Apollo pärandit

Vladislav-Veniamin Pustõnski Viimati käis Apollo ekspeditsioon Kuul üle 50 aasta...

Kuidas Narva oma lipu sai?

Zurab Jänes Narva muuseumi kogus talletatakse sõdadevahelises Eestis 1935. aastal...

Loomsetele toitudele koidab taimne tulevik

Mati Roasto, Tõnu Püssa, Mihkel Mäesaar Tarbijate eelistused, tehnoloogiad ja...

VIKTOR MASING 100 | TEADLANE, ÕPETAJA, KOLLEEG

Tekst: ELLE ROOSALUSTE Viktor Masing oma 70. sünnipäevale pühendatud akadeemilisel...