Kuna keegi ei taha Rail Balticut oma õuele, rajatakse see suures osas metsa. Raudtee rajamisega kerkib üles palju küsimusi, millele praegu ei olegi veel vastuseid. Metsaomanikud, kelle maa jääb raudtee alla ja tsooni, tahavad teada, kuidas maid asendatakse või millistel tingimustel välja ostetakse. Muret teeb ka see, mis saab veerežiimist ja kuivendussüsteemist ning kuidas loomad raudteest üle hakkavad pääsema.
Käime külas Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimehel Aira Tossul. Aira on läbi ja lõhki metsandusinimene, pärit Ehrpaiside suguvõsast, kus on põlvest põlve töötatud metsanduses. Sestap seisab Aira südikalt metsameeste eest, kui keegi sotsiaalmeedias nende pihta taas teravaid kriitikanooli pillub – see pole praegu üldse harv nähtus. Aira pajatab oma metsade majandamisest, metsanduse õppimisest ja veendumustest.
Uudistame lähemalt korvipunumise kunsti. Pole palju neid, kes oskaks vitstest korvi punuda. Viljandimaa mees Priit Retsep oskab seda ning jagab oma teadmisi heal meelel ka Eesti Metsa lugejale. Priit teeb korve peamiselt toomingast, vahel ka pajust.
Ühtlasi vaatame suvenumbris, kuidas toimetavad Ahto ja Õnnela Neidek oma turismitalus Ohepalu külas. See on talu, kus saab end täiesti metsainimesena tunda, seal pole isegi elektrit. Ja lähikonnas jagub põnevaid kohti, kus matkata.
Suvel armastame Eestis grillida, ent ei pruugi oma „ufos“ süüdata kodumaist grillsütt, kuna meie söetootjail tuleb konkureerida odava importkaubaga. Ometi on turule jäänud tootjad visalt vastu pidanud. Mismoodi on see õnnestunud, sellest ongi artiklis juttu.
Kõne all on ka metsamasinistide õpe Luua metsanduskoolis, metsanduslikud kutsevõistlused, uuendused metsanduses, nõukogudeaegne plaan luua metsanduslikud keelualad ja palju muud.
Eesti Mets
