Inimkond plaanib mehitada Marsi, ja samal ajal kardame mõnesaja kilomeetri pikkust raudteed. Mis toimub?
Tahaks, et oskaks sellele vastata. Minu meelest oleks praegu kõige turvalisem kompromiss ehitada Rail Baltic nii palju kui võimalik olemasolevasse koridori, vanadele trassidele, kus ka reisirong sõidaks 160-kilomeetrise tunnikiirusega. See tuleks mitu korda odavam, lõhuks vähem loodust ja annaks ikkagi mõõdukalt töökohti. Sellega ma olen nõus, et kui suuri infrastruktuuriprojekte ei survestata, ei rajata neid kunagi. Samas – kuna Eesti maapind on soine, kulutab Rail Balticu trassi ehitamine nii palju täitematerjali – piltlikult öeldes tuleks
kogu Otepää kõrgustik Rapla taha sohu vedada –, et mina ei pea seda mõistlikuks.
Bioloogi, semiootiku, kirjaniku ja Tartu ülikooli vabade kunstide professori Valdur Mikitaga ajas juttu Rainer Kerge Õhtulehest.
Täispikk intervjuu:
EL17-03-Mikita