Eesti Looduse sügisnumber uurib, mida teame Eesti loodusest

Kuupäev:

Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb, kuidas võib halb maine ja sellest lähtuvad poliitilised otsused kahjustada rahvusloom hunti. Julia Geller ja Mari Vikentjeva annavad ülevaate, kuidas Eestis seiratakse puuke ja nende levitatavaid haigusi. Tõnu Feldmann ja Katrit Karus soovitavad vaadelda veetaimi. Elle Roosaluste heidab pilgu rannaniitude seire metoodikale. Pikas intervjuus räägib Veljo Runnel loodusvaatluste vajalikkusest ja enda teest bioloogia juurde.Mait Sepp ja Taavi Pae tutvustavad Anseküla kihelkonda. Ivar Sibul alustab kaheosalist lugu tänavusest aasta puust männist. Veel saab lugeda rodo-lehevaablasest, ohutu seenetoidu ABC-st ja ununenud loomanimedest.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...

INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk Yoko Alender on sündinud...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...

Näljase näpud ei saa rasva tilkuma (EESTI VANASÕNA)

Tekst. TAMBET TÕNISSOO Elus püsimiseks vajame peale vee makrotoitaineid, nagu...